Eestis on mitmeid oma identiteediga toidupiirkondi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks piirkond, mis Eestis üsna selgelt toidu poolest eristub, on Peipsi kant.
Üks piirkond, mis Eestis üsna selgelt toidu poolest eristub, on Peipsi kant. Foto: Arvet Mägi

Kas teadsite, et Eestit võib rahvustoitude maitsete alusel jagada seitsmeks toiduregiooniks? Et iga eestlane saaks mitmekesise Eesti toiduga kergesti tutvuda, avati maikuu alguses Eesti Toidutee.

Toidutee avati 1. mail Kärdlas Hiiumaal. Hiiumaa pagarid olid küpsetanud hiigelsuure, üle meetripikkuse leiva. Miks toidutee just Hiiumaalt alguse sai? Aga sellepärast, et aasta 2016 on kuulutatud Hiiumaa maitsete aastaks. See tähendab, et eelkõige pööratakse sel aastal tähelepanu Hiiumaa traditsioonilistele toitudele ja maitsetele. Tiitliga käivad kaasas rändkahvel ja lipp. Maaeluministeerium loodab igal aastal ühe piirkonna maitsete tunnustamise traditsiooniks muuta. Niisiis valitakse järgmisel aastal järgmine Eestimaa paik, mille maitseid kogu aasta au sees hoitakse. Hiiumaale sai esimeseks olemise au osaks seetõttu, et eelmisel aastal võitis maakond Eestimaa Avastamata Aarete konkursi kui parim toiduturismi sihtkoht.

Kuidas toiduteed läbida?

Eesti Toiduteel ei ole kindlat algust ega lõppu. Toidutee koosneb 120 Eesti toitu pakkuvast ettevõttest, kelle hulgas on nii tipprestorane kui ka lihtsaid kodukööke. Projekti eestvedaja Laivi Mesikäpp ütleb, et lisaks on toiduteesse panustanud väiketootjaid, kes teevad degusteerimisi. Samuti leidub toiduga seotud elamustegevusi pakkuvaid ettevõtteid ja talupoode. Toidutee peatuspunktid on jaotatud üle kogu Eestimaa. Tee läheb ka läbi Kihnu saarelt.

Projektiga liitunud toidukohti on veidi vähem Läänemaal, kuid see-eest Põhja-Eesti rannikul on neid suisa 15. Laivi Mesikäpp tunnistab, et ta isegi pole toiduteed veel üleni läbi käia jõudnud. „Eelmisel suvel võtsin Eesti Toidutee kaardi ette ja külastasin paljusid kohti. Täitsa põnev oli sattuda paikadesse, kuhu varem polnud põhjust minna. Aga nagu reisil ikka – igale poole ei jõua,” kirjeldab Mesikäpp. Ta lisab, et sel suvel on jälle põhjust tee jalge alla võtta ja külastada neid kohti, kes toiduteega vahepeal liitunud on või kellel see veel plaanis on.

Toidutee ajaloost

Mõte luua Eesti Toidutee on tegelikult juba kümme aastat vana. Laivi Mesikäpp räägib, et Eesti Toidutee on tegelikult osa suuremast projektist, Läänemere Toiduteest. Aastal 2006 aga jäi see mõte soiku ja tõusis päevakorda alles 2013. aastal. Siis valmis esimene toidutee kodulehekülg ja töö sai uuesti hoo sisse. Eelmisel aastal käidi Eesti Toiduteed tutvustamas Saksamaal Grüne Woche messil, kust algas kümne Läänemere-äärse riigi koostöö. Nüüd arendatakse üheskoos Läänemere Toidutee projekti.

Nii Eesti kui ka Läänemere Toidutee eestvedaja on MTÜ Eesti Maaturism. Mesikäpa sõnul on idee taga mitmete Eesti toitu väärtustavate organisatsioonide ja inimeste sünergia. Suur roll projekti õnnestumises on maaeluministeeriumil.

Seitse Eesti toidu regiooni

Nagu varem mainitud, kulgeb Eesti Toidutee läbi seitsme Eesti toidu regiooni. Regioonide täpseid piire on raske tõmmata, kuid Eestimaa eri piirkondades pakutavad rahvustoidud on vägagi omanäolised. Mesikäpa sõnul on Eestis mitmeid toidupiirkondi, kes selgelt oma identiteediga eristuvad, kuid nad on selle nimel ka aastaid tööd teinud. „Samas näeme, et on tekkimas uusi ja põnevaid toidupiirkondi, kes alles otsivad piirkonnale omaseid maitseid, millega Eesti toidumaastikul silma paista.”

Eesti Toidutee raames on Eestimaa toiduregioonideks jagatud nii: Põhja-Eesti, Ida-Eesti, Lääne-Eesti, saared, Kihnu, Mulgimaa ja Lõuna-Eesti ning Setomaa. Igal pool pakutakse õiget Eesti toitu. „Õiget Eesti toitu iseloomustavad minu arvates kvaliteetne tooraine, hoolivus ja armastus toidu valmistamisel, oma toidupärandi väärtustamine ning selle oskuslik kasutamine tänapäeva kontekstis,” kirjeldab Mesikäpp. Iga regiooni maitsetes on midagi ainuomast, teab Mesikäpp. Tema sõnul on toidutee roogade hulgast lemmikuid raske välja tuua. „Minule meeldivad ettevõtted, kel on oma nägu ning kes oskavad hästi jutustada oma lugu – olgu see siis seotud piirkondliku pärimusega või modernse eesti köögiga. Teeb rõõmu, kui toidust, teenindusest ja interjöörist/eksterjöörist kujundatakse tervik, kus igal detailil on oma roll elamuse loomisel,” jutustab Mesikäpp.

Suvel valmib Eesti Toidutee uus kodulehekülg, mis toiduteel rändajal reisi planeerida aitab. Eesti Toidutee projektiga on terve aasta vältel seotud üritused, kus Eesti rahvuslikke maitseid proovida saab. Lisaks toidukohtadele saab toiduteel külastada õpitube, kus saab ise rahvuslikke maitseid valmistama õppida. Laivi Mesikäpp kutsub üles kõiki toidutee asutuste külastajaid julgelt tagasisidet andma. „Mina armastan Eesti toitu,” ütleb ta, „loodan, et teie ka!”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles