Maksehäiretega tuleb varakult tegeleda, et uuesti järjele saada

Kristiina Kruuse
Kristiina Kruuse
:

Eelmine majandusaasta oli põllumajandusettevõtetele proovikiviks, kuid mitmedki suutsid näidata kardetust paremaid tulemusi. Samas ettevõtetes, mis pole oma kulusid suutnud piisavalt vähendada, hakkavad puhvrid ammenduma, ütleb SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Indrek Julge. 

Swedbanki põllumajandussektori juhi Brit Juusi sõnul näitab Krediidiinfo uuring maksehäirete suurenemist põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete seas. „Maksehäiretega ettevõtete osakaal on tõusnud aastaga 4,3 protsendilt 4,8 protsendile. Kasvanud on ka maksehäirete summa – 2,3 miljonilt eurolt 3,2 miljonile eurole,” viitab Juus. Seejuures ettevõtete keskmine maksehäire summa oli tegevusaladest kõige suurem samuti just põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses.

Abiks maksepuhkus

Pankade esindajad kinnitavad, et nad jälgivad tähelepanelikult põllumajandusettevõtete rahavooge ja suutlikkust muutunud olukorrale reageerida. Ühe abinõuna on pangad pakkunud ajutist maksepuhkust või siis kohandanud maksegraafikuid ettevõtetele jõukohasemaks.

„Valdavalt ongi tegu kas siis maksepuhkuse või laenutähtaja ja sellest tulenevalt kuumaksete muudatustega. Kuna piimahind on omahinnast madalam, siis ilma toetusteta ning maksepuhkusteta poleks ettevõtted hakkama saanud,” lausub Danske Banki ettevõtete panganduse asedirektor Andrus Soodla. Teraviljakasvatajate ja köögiviljakasvatajate olukord on Soodla kinnitusel parem.

Maksepuhkus on Swedbanki esindaja Brit Juusi sõnul hea ennetav abinõu, mida paljud ettevõtted on kasutanud. Praegu on maksepuhusel olevate ettevõtete arv Juusi kinnitusel taas kahanenud. „Hetkel kasutab aktiivset maksepuhkust alla veerandi meie portfelli piimafarmidest,” märgib ta.

SEB ettevõtete panganduse valdkonna juhi Indrek Julge sõnul pidid enim muudatusi tegema n-ö headel aegadel kõige suurema laenukoormuse võtnud ettevõtted, ent nüüdseks on panga ja ettevõtete koostöös enamjaolt kokku lepitud sellised maksegraafikud, mille kohustusi on ettevõtted suutelised õigeaegselt tasuma.

Riskide võtmine ja ettenägelikkus

See, kuidas ettevõtetel praegu läheb, on Nordea korporatiivpanganduse kliendihalduri Tarmo Kase sõnul paljuski varasemalt langetatud otsuste vili. „Tasub meenutada, et enne praegust rasket aega oli piimatootjatel mitu head, isegi väga head aastat. Ettevõtjad, kes eeldasid heade aegade jätkumist, investeerisid palju ja pikema tasuvusega projektidesse, ning ettevõtjad, kes viisid võõrkapitali osakaalu bilansis kõrgeks ega keskendunud piisavalt tootmise efektiivsuse kasvatamisele, on praegu kindlasti raskemas olukorras,” kõneleb ta.

Paremini saavad Kase selgitusel hakkama ettevõtted, kes on tootmises efektiivsed, hoidnud pangalaenude osakaalu bilansis madalamal ja hajutanud riske tegevuse mitmekesistamise kaudu. „Piimahinnad on teinud suuri muutusi varemgi (viimati 2008–2009) ning ettevõtjad, kes on selle kogemuse põhjal ettevõtte kapitaliseerituse ja likviidsuse parema hoidnud, tulevad toime,” lisab Tarmo Kase.

Huvi uute laenude vastu

Samal ajal on pankade esindajate sõnul selge, et pikas plaanis ei saa ükski põllumajandusettevõte tegutseda tootmisse investeerimata ja vaatamata raskele ajale, on ka praegu tootjatel huvi laenamise vastu olemas. „Euroopa Liidu investeeringutoetuste aktiivne taotlemine ja menetlemine käib ning

põllumajandussektori ettevõtted on jätkuvalt huvitatud investeeringute tegemisest,” nendib Swedbanki põllumajandusvaldkonna juht Brit Juus.

„Huvi laenude vastu on olemas, piire seab finantsvõimekus,” lisab SEB ekspert Indrek Julge. Positiivse laenuotsuse eelduseks on piisav rahavoog, läbimõeldud äriplaan, tagatis (näiteks põllumaa) ja suuremate investeeringute korral omafinantseeringu olemasolu.

„Kui ettevõtted on suutnud kohaneda ja neil on selge arusaam tuleviku rahavoogudest, siis on tänagi võimalik laenude kaasamine,” märgib Danske Banki ettevõtete panganduse asedirektor Andrus Soodla. Ta lisab, et üldises võrdluses on põllumajandussektori investeeringute tase siiski üsna kõrge. „Peamine osa investeeringutest suunatakse põhivarades masinatesse ja seadmetesse,” viitab Soodla põllumajandusettevõtete investeeringute eripärale.  

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadettevõttedlaenudmaksehäiremaksepuhkuspangad
Samal teemal
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
PÄEVAINTERVJUU
RatsutamineKõik
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE