Roopakkidest tasakaalukodu

Peeter Raidla
Peeter Raidla
:

Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel Kolgas on asutud rajama ridaelamuid, mis valmivad sõna otseses mõttes roopakkidest. Esimene ridaelamu on juba valmis. „Tasakaalukodu sobib ideaalselt elamispaigaks nüüdisaegsele inimesele, kes hindab rahu ja vaikust ning tasakaalu tekitavat ja seda hoidvat elukeskkonda,” seisab projekti tutvustuses.

Väliselt ei saa arugi, et ridaelamu ehitamisel oleks kasutatud mingit erilist materjali. Seda enam, et olemas on kõik vajalik alates vannitoast ja lõpetades köögiga nagu igas „normaalses” majas. Kasutusel on maaküte, mis tagab aasta ringi madalad küttekulud. Veevarustus ja kanalisatsioon vastavad tänapäeva nõuetele. Viilkatuski on nagu päris majal – see on kaetud katusekividega.

Ettevõtmise taga on põhitöövõtjana osaühing Paoman, müügiga tegeleb Skanton Kinnisvara. Projekti eesotsas seisab Andres Paomees, kelle poole Maa Elu oma küsimustega pöörduski.

Millal valmis esimene ridamaja?

„Esimene ridamaja koos näidiskorteriga valmis mõni nädal enne jõule ja kava kohaselt valmib selliseid ridaelamuid veel kolm. Kokku siis neli maja, et tekiks omaette pisike kommuun.”

Kust tuli idee just roost ja savist ehitama hakata?

„Idee oli turule tulla millegi täiesti omanäolisega ja samas ökoloogilisega. Roost-põhust ja savist on varemgi ehitatud, kuid seni vaid eramuid ja igaüks vaid endale. Idee oli pakkuda võimalust inimesele, kes soovib sellist maja, kuid kel ei ole pealehakkamist seda ise ehitada, ning kes soovib elada just korteris või ridaelamus.”

Kas ehituseks sobib iga pilliroog ja iga savi?

„Pillirool vahet ei ole, sest see pakitakse roopakkideks kokku. Roog ei tohi vaid märg olla. Savil ei ole samuti vahet. Pigem on vahe, mida sellega edasi tehakse. Näiteks meie maja puhul läks savi sisse ohtralt põhukiudu, mis armeerib lõpptulemuse. Tasakaalukodu maja savi ja liiv on kõik pärit Eestist.”

Kas roost ja savist ehitusplokid valmistati sealsamas Kolgal või need toodi mujalt?

„Roopakid valmistati suuremalt jaolt Hiiumaal ja hiljem muist Saaremaal. Maja ehitataksegi vaid roopakkidest, savi kasutatakse hiljem seinte kaitsmiseks ja viimistlemiseks.”

Kas roopakkidest ehitamisel tuleb arvestada mingeid iseärasusi? Kuidas on nende kandevõimega?

„Ehitatakse ka ilma puitkarkassita pisikesi maju, kuid meie maja on ehitatud puitkarkassile ja roopakid ise ei pea kandma mingisugust raskust. Ainuke asi, millega peab arvestama, on see, et roopakkide paigaldus ja hiljem lõikamine on puhas käsitöö ja väga aeganõudev.”

Kuidas majakarpi viimistletakse?

„Esimese korruse välisseinad viimistletakse voodrilauaga ja teise korruse välissein ja siseseinad viimistletakse kolme-nelja sentimeetri paksuse savikrohviga.”

Milline on roost ja savist plokkide vastupidavus? Kuidas sellised majad Eesti ilmastikuga kokku sobivad?

„Savi kasutust näeme Eestis vanade majade puhulgi ja vastupidavus on sel nagu igal teisel puitkarkassmajal. Tuleb vaid kindlalt jälgida, et katus ei hakkaks lekkima, sest voolavat vett krohvitud sein ei kannata. Ka kivimajades.

Kuni voolavat vett otse seinale ei jookse, ei juhtu midagi. Meie maja on nüüd esimese talve koos vihma, lörtsi ja lumega üle elanud ning probleeme ei ilmnenud. Nii et minul kui arendajal on täielik kindlustunne, et see maja on edaspidigi Eesti kliimas täielikult probleemivaba.”

Kuidas on lood soojapidavusega?

„Seina paksus on pea pool meetrit ja see koosneb poorsest pilliroost. Pealegi on just õhk see, mis sooja hoiab, nii et soojapidavus on väga hea. Näiteks kulus ühetoalise korteri siseviimistluseks tonn savi ja liiva. Kui need omakorda soojaks kütta, siis seinad hoiavad juba ise mõnusat temperatuuri. Ehk siis roopakkidest majas on talvel soe ja suvel palavaga mõnusalt jahe.

Põhiküsimus, mis inimestel tekib, on majade tulekindlus. Siin on hea tuua näide raamatuga. Iga paberileht põleb hästi, ent kui raamat on tugevalt kinni ja lehtede vahel hapnikku ei ole, siis tulle visates selline raamat ei põle.

Samamoodi on roopakkidega. Kui roopakk tõmmata põrandale laiali, põleb ta hästi, aga kui ta on pressitud pakkideks ja need omakorda on pressitud karkassi vahele, siis tuld ta ei võta. Pealegi on seinad kaetud savikrohviga, tänu millele leek ei jõuagi roopakkideni.

Parema ja täpsema ülevaate võrdlustest erinevate majadega saab suveks, kui Tallinna Tehnikakõrgkoolis valmib meie maja näitel lõputöö, milles seda võrreldakse muude ehitusstiilidega.”

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadkinnisvaraküttekuludmaakütepaomeespilliroogridaelamusoojapidavusvastupidavus
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
PÄEVAINTERVJUU
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE