Moodne metsamees majandab metsa tarkvara abil

Anu Villmann
Anu Villmann, Pärnu Postimees
:

Iga korilane teab, et metsa minnes on tark mobiiltelefon igaks juhuks kaasa võtta. Laante vahele on nutivahendiga aina rohkem asja metsameestelgi, kuna metsandustarkvaraga nutiseade on kujunemas neile asendamatuks tööriistaks.

Pärnakas Kristjan Veerise ettevõte OÜ ForestSoft arendab iOS-telefonile ja tahvelarvutile metsanduslikku tarkvara, mille abil saab kasvõi keset paksu põlismetsa vaadata ja edastada metsa andmeid ning neid jooksvalt muuta.

Kui internet kaob, ja seda juhtub metsas tihti, siis ei jää töö seisma, kuna rakendus e-Mets hoiab andmed ka leviaugus peos nähtaval.

Haldab ja salvestab

Metsandustarkvara on Kristjan koos venna Martin Veerisega arendanud hobi korras juba üle tosina aasta, ForestSoftiga on vennad turul kolmandat aastat.

Esimese, ainult lauaarvutile mõeldud programmiga võrreldes on süsteem kõvasti edasi arenenud, sest aja jooksul on ju muutunud tehnoloogiagi ning suur osa andmetöötlusest kolinud laualt pihku.

Keskset lauaarvutile mõeldud programmi toetavad tänaseks mobiilsetele seadmetele mõeldud tooted.

„Mina metsandusala inimesena olen välja mõelnud, kuidas metsamehe elu lihtsamaks teha ja koos Martiniga oleme nuputanud ja pannud tööle sobivad tehnilised lahendused,” räägib Kristjan.

Luua metsanduskooli ja Eesti Maaülikooli metsamajanduse erialal lõpetanuna teab Kristjan omast käest, kui palju ajalist võitu nutivahendirakendus reaalselt annab.

„Metsanduses tuleb meeletus koguses andmeid hallata – alates puu kõrgusest ja vanusest kuni planeeritavate tegevusteni välja. Meie eesmärk mobiilset rakendust luues oligi see, et andmete sisestamine ja muutmine metsas saaks tehtud ühe korraga ning et muudetud andmeid oleks võimalik kohe kontorilaua taga kasutada,” seletab ta.

Kui varem läks metsamees metsa, võttis ta kaasa paberil ortofoto ja takseerkirjelduse ning kontorisse jõudes hakkas paberilt numbreid arvutisse sisestama.

Praeguses nutirakenduses e-Mets saab valida lisaks ortofotole veel paljusid muid kaardikihte ning hallata oma metsaandmeid vaadatuna otse neilt.

Paberit pole enam vaja, peaasi on hoida seadmetel aku laetuna.

ForestSoftil on kliente üle Eesti, nende seast leiab eraisikutest metsaomanikke ja ka suuremaid metsandusettevõtteid.

„Üldjoontes pakume kõigile tarkvaralahendusi ja tugiteenuseid, ent metsaomanike ootused ei ole alati ühesugused: kes tahab lihtsalt metsa hallata, kes seda kasvatada ja analüüsida, milline võiks see olla viie või kümne aasta pärast. Paljudel on kasutusel mitu tarkvara ning siis tuleb süsteeme seadistada koos töötama ja programme tuleb ka ajaga kaasaskäimiseks jooksvalt arendada,” selgitab Martin.

Mõeldud Eesti metsale

Osa ForestSofti metsanduslikust andmetöötlusprogrammist FIS (Forest Information System), mis on töövahendiks metsade haldamisel ja korraldamisel, on töötatud välja maaülikooli abiga.

Programm lubab koostada paari klõpsuga paljusid eri aruandeid, nagu näiteks metsamajandamiskava või metsateatist, ning pidada kinnistul toimuvatest töödest laoarvestust.

FISis saab hoida nii palju kinnistuid, kui omanikul on. Iga kinnistu taha talletatakse programmis hulk andmeid: mis konkreetselt sel metsalapil kasvab, kaardid ja kirjeldused ja kõik muu tarvilik, mis võimaldab metsaomanikul või korraldajal majandustegevust planeerida.

Kristjani kirjeldust mööda saab metsaandmeid või eraldiste piire metsas olles jooksvalt parandada ning kõik uuendused on hetkega kättesaadavad sellele, kes istub kümnete kilomeetrite kaugusel kontoris.

See tähendab, et mitmepäevase välitöö ajal ei pea metsasolijalt värskeid andmeid päevi ootama, vaid ülevaade on kontoritöötajal kohe olemas.

ForestSoft pole küll ainuke kodumaist päritolu metsandustarkvara pakkuja Eesti turul, ent teistest taolistest eristab ForestSofti see, et firma pakub ühte kompaktseimat lahendust: ühes lauaarvuti programmis saab muuta nii kaardi- kui ka numbriandmeid. Seda toetavad metsaandmete haldamise äpp e-Mets ja laomooduli äpp, mille kaudu saab ülevaate tööde seisukorrast metsas.

„Usun, et mobiilne pool on meil samuti üsna konkurentsivõimeline,” märgib Kristjan.

Martin, kes on aastate jooksul olnud osaline ka mitmete muude äppide loomises, ütleb, et teiste valdkondadega võrreldes on metsandus kindlasti üks keerulisemaid. Põhjuseks on tõik, et tegemist on äärmiselt riigispetsiifilise alaga. Nii geograafiline asukoht kui ka seadused defineerivad metsa kasvamise ja arvutuste loogika väga täpselt. Naabritel on küll sarnast metsa, ent kui detailseks minna, on metsad ikkagi piisavalt erinevad.

See tähendab paraku, et Eestis toimiv metsamajandus- ja haldustarkvara ei sobi otseseks kasutamiseks Lätis ja Soomes, kõnelemata kaugematest kohtadest.

„Kuna oleme oma programmi ajanud piisavalt peeneks ja asukohapõhiseks, oleme sellega lõiganud endal eksporditagalat kõvasti ära,” möönab Kristjan.

„Aga selle eest saab Eestis kõik ära teha,” muigab Martin.

Metsandusäpp Nordic Forest

Vahetult enne jõule paiskasid pärnakad AppStore’i müüki metsandushuvilistele mõeldud äpi Nordic Forest.

Rakenduse ühe autori Martin Veerise sõnutsi on tegemist lihtsa äpiga, mida kannatab kasutada üle maailma.

„Kasutaja saab rakenduses joonistada oma kinnistule või huvipakkuvale alale kaardi. Igale maatükile joonistatakse oma piirid, millele arvutatakse automaatselt pindala. Metsatükkidele saab lisada puude kirjeldused ja arvutada nende ligikaudse tagavara. Sisestatud andmeid on võimalik vaadata koondis ja lihtsalt saata edasi näiteks e-posti teel või välja printida,” kirjeldab Kristjan Veeris.

Tema sõnul ei ole ühtegi teist nii kasutajasõbralikku ja mugavat rakendust, mis võimaldaks näiteks kiiresti välja arvutada heinamaa pindala või metsatuka tihumeetrid.

Metsandusõpilastele harjutamiseks

Tenek Mäekivi, Luua metsanduskooli metsanduse kutseõpetaja:

Luua metsanduskool ja ForestSofti vahel mullu sõlmitud koostöölepe näeb ette metsandustarkvara kasutamist õppetöös.

Peame oluliseks pakkuda õpilastele alternatiivseid tarkvaralahendusi, et õppida turvalises keskkonnas metsade majandamist, raietööde korraldamist ja autovedude organiseerimist.

Õpilased, kes ForestSofti loodud tarkvara õppetöös kasutavad, on tulevased metsanduse spetsialistid, kes pärast kooli lõpetamist saavad tööd metsakorraldajate, praakerite ja metsameistritena.

Abiks igapäevatöös

Kristjan Kund, Toftani Metsanduse OÜ metsandusjuht:

Toftani Metsandus tegi ForestSofti algupärase metsandustarkvara versiooniga tutvust neli aastat tagasi, ent siis see meil veel praktilist kasutamist ei leidnud. 
Tõsisem töö algas tarkvara kallal pooleteise aasta eest, kui hakkasime koos arendajaga välja mõtlema konkreetselt Toftani Metsandusele igapäevatööks tarvilikku lahendust. Arendustöö hõlmas raportite süsteemi ja metsade aastase juurdekasvu arvutamise funktsionaalsuse täiendamist. 
Oleme tahtnud jõuda ka selleni, et saaksime programmi kaudu jälgida reaalajas laoseise tööobjektidel, raielangil ja tee ääres. Siin on abiks Androidil töötav rakendus, mis võimaldab harvesteril ja väljavedajal saata andmeid lattu, kust transportija need siis omakorda maha kannab. Praegu on veel pooleli süsteemi liidestamine e-veoselehega.
Andmete kiireks ja sujuvaks muutmiseks andmebaasis on suureks abiks iOSis toimiv e-Mets. Selle rakenduse abil saab looduses olles telefonis või tahvelarvutis vaadata ja muuta mugavalt eraldiste piire või kõikvõimalikke takseerandmeid endale meelepärasel taustal, olgu selleks siis ortofoto või põhikaart, ning lisada seirepunkte või salvestada enda liikumisteekonda.
Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadkaardidluua metsanduskoolmetsameesmetsandusmobiilnenutiseadeprogrammtarkvara
Samal teemal
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
PÄEVAINTERVJUU
RatsutamineKõik
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE