Toataimed vajavad sügistalvel teistmoodi hoolt

Maarja Otsa
Maarja Otsa
:

Talv on toataimede jaoks keeruline aeg, kuna valgust napib, temperatuur on jahedam ning õhk tunduvalt kuivem. Kahjuks ei ole need kõige paremad tingimused kasvamiseks, kuid õiged hooldusvõtted aitavad taimedel selle aja vastu pidada.

„Talvel muutub eriti tähtsaks taimede kastmine, sest liigniiskus on kõige sagedasem toalillede surma põhjus, seega talvisel ajal kasta pigem vähem kui rohkem,” räägib Hortese vahetusevanem Siiri Lehtmets ja lisab, et õitsvaid taimi tuleb kasta hoolsamalt, sest nii läbikuivamine kui ka liigne kastmine võivad põhjustada õite või pungade kuivamist ja varisemist.

Tiina Niiberg ettevõttest Kärner ja Ko kõneleb, et talvel võib lasta enamiku taimede mullal ära kuivada enne uut kastmist. „Kastmiseks sobib nii toasoe vesi kui ka sulatatud ja toatemperatuurini soojendatud lumevesi,” sõnab ta ja täpsustab, et vähem tuleks kasta paksude lihakate juurtega ja paksude nahkjate lehtedega taimi ning kaktusi.

„Kasta tuleks seni, kuni vesi hakkab poti põhjas asuvatest aukudest välja tulema ja kallata siis väljavalgunud vesi ära,” õpetab Tiina Niiberg ning hoiatab, et kui vesi hakkab kastes kohe läbi avade välja jooksma, on taim ilmselt täiesti läbi kuivanud ja vajab tõhusamat leotamist. Selleks tuleks taim asetada jooksva kraanivee alla ja hoida seda seal niikaua, kuni pott on muutunud raskeks ning muld üleni märjaks tõmbunud.

Siiri Lehtmetsa sõnul võiks talvel taimi ka õrnalt piserdada toasooja veega, sest kütteperioodil on toaõhk sageli liiga kuiv. „Kindlasti tuleks piserdamisel vältida vee sattumist õitsvate taimede õitele,” toonitab Tiina Niiberg.

Rohkem valgust

Kuna talvekuudel on loomulikku valgust vähem, siis soovitab Siiri Lehtmets paigutada toataimed võimalikult valgesse kohta ehk aknale lähemale, võimalusel tuua aknalauale. Tiina Niibergi sõnul ei ole talvine päike nii ere, et kõrvetaks taimede lehti, aga veebruarist-märtsist muutub päike jälle intensiivsemaks ja õrnemad taimed tuleb siis kindlasti otsese päikesevalguse käest ära tõsta.

Tiina Niiberg lisab, et aknalauale asetatud toataimedele võivad kahju teha ka radiaatorid, mis kuivatavad õhku ja ka mulda potis. Sellisel juhul aitab taimede paigutamine gruppidesse. „Soojas toas eritavad taimed ise veidi niiskust, tekitades nii enda ümber parema mikrokliima.” 

Talvel tuleb vältida akende avamist nii, et jäine õhk aknalaual olevatele taimedele peale puhub. „Väga oluline on kaitsta taimi otsese külma õhu eest, seega talvel taimi poest ostes tuleks need kindlasti korralikult ära pakkida,” ütleb Siiri Lehtmets.

Väetamine

Talvel peaks Siiri Lehtmetsa sõnul väetama ainult kiirekasvulisi ja/või õitsvaid toataimi ning ideaalis peaks talvine väetamine käima koos lisavalguse andmisega, sest väetamine soodustab taime kasvu ja väheses valguses kasvavad helerohelised ja nõrgad võrsed.

Hortese esindaja sõnul on väetamine eriti tarvilik õiepungade moodustamise ajal, sest täisõies lille väetamine võib põhjustada kiiremat äraõitsemist.

Tiina Niiberg ja Siiri Lehtmets räägivad, et enamasti soovitatakse talvisel ajal taimi mitte väetada, kuid Niibergi kogemusel tuleb kord nädalas vähene väetamine taimedele kasuks ka puhkeperioodil. „Väetist tuleks lisada kastmisveele pool väetise pakendil soovitatud kogusest ja väga häid tulemusi annab Schultz’i tilkväetis, mida saab kastmisveele lisada spetsiaalse pipeti abil,” teab ta.

Taimede ümberistutamise soovitab Tiina Niiberg jätta aga kevadesse, alates veebruarist on parim aeg istutada. „Erandkorras võib istutada, kui ümberistutamine tundub vältimatu ja on taime elu päästmiseks hädavajalik.”

Puhkeaeg

Sageli arvatakse, et talvel toataimed puhkavad ja need ei vaja niipalju valgust, sooja ja kastmist nagu kevadsuvel. Siiri Lehtmetsa sõnul eelistab talvel puhata suur osa toataimi, aga mitte kõik, see oleneb ikkagi liigist ja ajatustsüklist. „Kui ostate aianduskeskusest õitsva taime, siis see ilmselgelt ei puhka parajasti, aga järgmisel aastal samal ajal võib tal olla puhkeperiood.”

„Paljud taimed eelistavad jahedat puhkeperioodi, näiteks tsitruselised, loorberipuu, oliivipuu, suur osa kaktustest ja sukulentidest,” kõneleb Siiri Lehtmets ja soovitab, et kui on võimalik, siis võiks sellised taimed paigutada mõne plusskraadiga ruumi. Seal võivad need toalilled olla kastmata isegi kuni paar kuud.

Tiina Niibergi sõnul kasvab enamik toataimi hästi, kui temperatuur toas on vahemikus 15–21 kraadi.

Siiri Lehtmets juhib veel tähelepanu sellele, et talvisest valgusepuudusest ja kuivast toaõhust tingituna on taimed vastuvõtlikumad haigustele ja kahjuritele, seega tasub taimi regulaarselt kontrollida, et võimalikule kahjustajale algfaasis jaole saada. 

Hea teada toataimede hooldamisest

  • Reeglina vajavad toataimed talvel vähem kastmist ja väetamist.
  • Talvel peaks väetama ainult kiirekasvulisi ja/või õitsvaid toataimi.
  • Kütteperioodil on soovitatav taimi õrnalt piserdada toasooja veega.
  • Kastmiseks sobib ka sulatatud ja toatemperatuurini soojendatud lumevesi.
  • Talvel aseta taimed võimalusel aknalauale.
  • Taimede ümberistutamiseks on parim aeg alates veebruarist.
  • Valgusepuudusest ja kuivast toaõhust tingituna on taimed talvel vastuvõtlikumad haigustele ja kahjuritele.
Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadkastminetaimedtoataimed
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
PÄEVAINTERVJUU
RatsutamineKõik
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE