Eesti kodude reaalsus: katkine ahi ja puuduv suitsuandur (4)
21. märts 2024, 06:08
Suur osa Eesti maapiirkonnas asuvatest majapidamistest kasutavad toasooja saamiseks ahjukütet, paraku ei ole sugugi kõik küttekolded kenasti hooldatud ja kontrollitud, vaid lausa vastupidi.
Täpset ülevaadet, millised küttekehad kodudes on, Päästeametil paraku pole, ent oma kogemusest saavad ameti spetsialistid siiski üht-teist rääkida.
Nii ongi kõige sagedasemaks küttesüsteemi puuduseks asjaolu, et küttesüsteem on katki või amortiseerunud. Keelatud küttesüsteemiga kodusid oli näiteks 2022. aastal absoluutarvudes kõige rohkem Harjumaal ja Lääne-Virumaal, kuid leibkondade kohta arvestatuna kõige rohkem Lääne-Virumaal, Saaremaal, Raplamaal, Pärnumaal ja Viljandimaal.
Siinkohal saab näitena tuua, et eriliselt ohtlikud kütteseadmed on üleni metallist kütteseadmed ja metallist ühenduslõõrid või muude metallist detailidega kütteseadmed nagu õhkküttekamin, kerisega saunaahjud, bullerjan, malmkamin jt. Samuti on ohtlik, kui korstna asemel on ühekordse seinaga metallist toru, mis on seadusegagi keelatud. Metallist ühenduslõõr ei tohi läbida ühtegi ehituskonstruktsiooni.
Suitsuandur ikka puudu
Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, on endiselt suureks probleemiks suitsuanduri puudumine, nimelt ainult veerandil majapidamisest on olemas suitsuandur, kuigi see on kohustuslik juba alates 2009. aastast. Päästeamet teeb küll kampaaniad ja kontrolle, et olukorda parandada, ent statistika andurite kasutamisest räägib teist keelt – 2023. aastal 104-st tulekahjusündmusest pääses kokku 235 inimest, kuid vaid 47 sündmusel oli töökorras suitsuandur olemas ja neil kordadel pääses 105 inimest.
Kõige sagedamini said 2023. aastal eluhoonetes toimunud tulekahjud alguse elektrist (132), küttesüsteemist (77) ja suitsetamisest (72).
Hooletus küttesüsteemi kasutamisel on enamasti seotud tuha vale käitlemise ja põlevvedeliku kasutamisega süütamisel. Seadme vale paigaldus hõlmab küttesüsteemi osadele ettenähtud ohutuskauguste mittejärgimist. Kütteseadme rike on seotud katkise või kulunud küttesüsteemi kasutamisega (praod, augud, mõrad erinevates osades).
Samuti toovad Päästeameti esindajad välja, et küttesüsteemist alguse saanud tulekahjude järgselt ei kutsunud elanikud korstnapühkijat küttesüsteemi olukorda hindama. Tahmapõlengujärgselt kutsuti korstnapühkija vähem, kui pooltel kordadel.
Ei tasu ise ehitada
Tulekahju tekkimiseni viinud probleemid saavad sageli alguse sellest, et inimene on ise küttesüsteemi ehitanud või paigaldanud. Aastaid ohutu küttesüsteemi võib ka hilisemate siseviimistlustööde käigus tuleohtlikuks muuta, näiteks sauna leiliruumis voodrilaua lisamise või väljavahetamise käigus.
Probleemid võivad ennast ilmutada ka peale omanikuvahetust ja mõnda aega kestnud küttesüsteemi kasutamist. Kindel soovitus on, et küttesüsteemide ehitamisel ja kontrollimisel tasuks usaldada spetsialiste! Seega kui inimene saab enda omandusse ja kasutusse juba olemasoleva küttesüsteemi ja kui puudub korstnapühkija akt, siis esimese asjana enne kütmist tuleb kutsuda korstnapühkija (soovitavalt juba ostutehingu sõlmimise eelselt).