Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Looduskalender ⟩ Kadrinädala tormid toovad jõuluks ilusa ilma

Laupäevane vikerkaar. FOTO: Kristel Vilbaste

Juba nädal aega saavad autod hommikuti mööda teed uisutada, pühapäev tõi lumesopsu ka Tallinnasse. Aga ilmakraadid püsivad päeval endiselt veel kadrinädala kohta kõrged.

Nii soojad, et äratavad taas külmast kangestunud putukad. Sääskede lennutrallist väljub rõõmsana aga hoopiski hilissügisene päikesekiir ja joonistab taevasse vikerkaare. Ei, kohe topeltvikerkaare. Hetkeks kangastubki silme ette kevadevärvides tulevik, aga siis rabistab vihm meid taas halli kaamosesse. See vihm on praegu kui hallitanud: aeg-ajalt läheb üle valgeks hallituspuruks ehk lörtsiks. Ja kohe jälle tuleb täiskuine tormituul ja kolksutab aknaaluse linnumaja metronoomina kiikuma.

Tihastolmuimejad

Linnurahval läks elu ajutiselt kergemaks, sest osa putukaid võttis vaevaks taas nähtavale ilmuda. Soojast hoolimata käib aga tihasekamp ikka rõdul toidumajas ja töötab täie intensiivsusega – sihvkatassitäis kaob hetkega.

Tammedest on saanud piparkoogipuud. FOTO: Kristel Vilbaste

Jah, ja rõdu põrand on juba üleni valgehunnikuline. Aga ma ei nurise, nähes piltidel sõprade majadest väljakistud soojustusvatitortidest.

Linnurahvas on nüüd kindlalt paika saanud, tihased oma talvised hoolduspered leidnud. Minu rõdutoidul on tosin rasvatihast, kolm varest, harakapaar ja teine tosin põldvarblast. Alõtšade all on ka mitu suurnokka, kes oma hiidnokkadega ploomikive krõbistavad.

Rooside värvinaeratus

Kogu me põhjamaine loodus on lumeootuses. Väsinult paotavad roosid oma viimased õiepungad, ka mu petuunia pole veel külmunud, ehkki ta on paksult täis jahukastet. Vapralt õitsevad viimased võililled ja võõrasemad. Aga raagus puuokste vahelt ulub tuul, vitsaraod lõikavad tuule vihisema, just nii, nagu see pimedale novembrile kohane. Nädala sees punnitasid end pungadest välja ka pajuurvad, sellised imearmsad kevadised tibud. Ka sanglepp punetab kuidagi kevadiselt.

Jäälillede aeg. FOTO: Kristel Vilbaste

Pimeduse võit

Kas olete märganud, kuidas äkki pimedus ilmas võitu sai, päike tõuseb hommikul kell pool üheksa ja on loojas juba enne kella nelja õhtul, ei suuda enam täistööpäevagi taevavõlvil püsida, vaid napilt üle seitsme tunni. Ja kuigi selgetel öödel lisab natukegi valgust parasjagu taevas sirav täiskuu, siis kahe nädala pärast algab meil selle talve kõige pimedam aeg.

Kadripäeva ümber olevad tormid toovad jõuluaja ümber ilusaid ja vagusaid ilmu. Saarde

Vaid lumi tooks sellele leevendust. Arvata võib, et kui kadripäevaks viskabki lörtsi, siis see sulab kiiresti – sest kadri toob alati sulailmu. Aga ka tormiseid päevi. Saarde kandi vanarahvatarkus teab aga rääkida, et "kadripäeva ümber olevad tormid toovad jõuluaja ümber ilusaid ja vagusaid ilmu".

Sall kaela!

Nüüd on see hetk, kus tundub, et kisub õues nii vastikult külmaks, et kergem on tubastele toolidele lösutama jääda. Ei maksa! Sest iga toaskonutatud tund maksab tervisele valusalt kätte. Aga nii nagu valgejäneski praegu oma karva vahetab, on meil aeg oma riietusharjumusi muuta. Eelkõige algab nüüd salliaeg, sest muidu läheb tabletitootjatele päris kopsakas summa meie jõulueelarvest.

LASTELE: Kadrimäägimine

Enne kadrisanditamist olnud maarahval kombeks, et noorem rahvas kadripäeva hommikul mööda küla jooksnud ja määginud. Pereema kutsunud lapsed siis lauta loomadele karjaõnne määgima ja jaganud lastele head paremat.

Kadripäeval võiks minna mõnda tõelisse lambalauta ja kuulata, kuidas lambad tegelikult häält teevad. Pärast võiks kokku panna vahva määgimisekoori, kus igal lapsel on kindla lamba laul suul.

Tagasi üles
Back