Puidutööstuse töötajate töö sisu muutub

Innovatsioon ning kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine aitab säilitada Eesti puidutööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50%.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul aitab innovatsioon ning kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine säilitada Eesti puidutööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime ning toetab eksporti. „Automatiseerimise ja digitaliseerimisega kaasneb efektiivsuse kasv. Kohalik metsa- ja puidutööstus on Eesti edulugu. Konkureerime edukalt selliste riikidega nagu Kanada, Saksamaa, Soome ja Rootsi. Meie metsa- ja puidutööstus on üksnes paarikümne aastaga tõusnud maailma suurte sekka ja nende hulgas püsimine on eeldanud investeeringuid tehnoloogilisse arengusse,“ ütles Välja. Ta märkis, et Eesti ettevõtjate tugevus on tehnoloogiliste uuendustega väga kiire kaasaminek.

Metsa- ja puidutööstuses rakendust leidnud inimeste töö sisu muutub. „Füüsilise töö osatähtsus väheneb ja olulisemaks muutub vaimne võimekus. Kaasaegne puidutööstus vajab eksperte, kellel on teadmisi elektroonikast, robootikast ja mehhatroonikast. Siht on, et inimesed teevad tarka ja kõrge lisandväärtusega tööd, milleks masinad võimelised pole,“ selgitas Välja. Swedbanki uuringust selgus, et ligi pooled puidutööstuse ettevõtetest peavad tööjõupuudust oluliseks väljakutseks. Neist omakorda 80% tunneb suurimat puudust spetsialistidest. Välja ütles, et innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu kasvades muutuvad üha olulisemaks spetsiifilised oskused ning nõudlus kõrgelt kvalifitseeritud inimeste järele suureneb.

Üks põhjus metsa- ja puidutööstuse kasvamisel Eesti kaasaegseimaks tööstusharuks on ka Eesti demograafiline olukord, mis sunnib ettevõtjaid leidma võimalusi tööjõuvajaduse vähendamiseks. Eesti rahvastik vananeb ja selle tulemus on tööealise elanikkonna arvukuse langus. Ühtlasi muutub konkurents talentidele erialade lõikes aina tihedamaks. „Selleks, et tuua metsa- ja puidusektorisse spetsialiste, on oluline pakkuda neile võimalusi erialaseks arenguks ning tipptasemel tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks metsa- ja puidusektoris makstavale keskmisest kõrgemale palgale, meelitab talente võimalus kasutada kõrgtehnoloogilisi vahendeid - olgu nendeks robotid või tehisintellektid,“ kirjeldas Välja. Swedbanki uuringust tuli välja, et iga neljas puiduettevõtte omanik plaanib ka järgmiste aastate jooksul tööstusrobotitesse investeerida.

Kiiret automatiseerimist ja digitaliseerimist puidutööstuses veab ka soov panustada Eesti inimeste elujärje parendamisse. Olukorras, kus tööealise elanikkonna hulk väheneb ja maksutulu laekumine riigieelarvesse on surve all, tuleb juba täna aktiivselt mõelda lahendustele, kuidas säilitada majandussüsteemi jätkusuutlikkus. „Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor ja tootmisprotsesside automatiseerimine võimaldab suurendada lisandväärtust. See aitab väiksema arvu töökätega luua ühiskonda rohkem rikkust,“ selgitas Välja. Ta lisas, et kõrgema lisandväärtuse loomine aitab ka metsa- ja puidutööstuses töötavatele inimestele maksta kõrgemat palka. See toetab eeskätt just Eesti väiksemates piirkondades elavaid inimesi. Nimelt on metsa- ja puidusektor üks peamised tööandjaid väljaspool suuri tõmbekeskusi. „Kõrgepalgaliste töökohtade olemasolu ja karjääriperspektiiv hoiavad elu Eesti maapiirkondades. Seetõttu on tööstuse automatiseerimine ja digitaliseerimine olulised ka regionaalsest aspektist,“ ütles Välja.

Populaarne

Tagasi üles
Back