Põllumaa koondub üha enam suurettevõtjate kätte

Maaomanike keskmiste valduste muutus 15 aasta jooksul.

FOTO: EMÜ geomaatika õppetool

Kui Eesti taasiseseisvumise ja maareformi järel kasvas jõudsalt põllumajandustootjate arv, siis peagi hakkas nende hulk langema ning tänaseks on enamik põllumaast suurtootjate kasutuses. Sellised muutused iseloomustavad kogu Euroopat.

Kas põllumajandusliku maakasutuse kontsentreerumisel järjest vähemate inimeste kätte on mõju maapiirkondade arengule ja elukvaliteedile, selle üle arutavad praegu maakorraldajad ja julgustavad diskussioonidesse sekkuma kogu avalikkust. Eesti Maaülikooli geomaatika õppetooli maakorralduse dotsent Evelin Jürgenson ja doktorant Marii Rasva avaldasid ajakirjas Land äsja artikli, kus nad analüüsivad toimunut.

"Enamuses Euroopa riikides väheneb põllumajandustootjate arv, kasutuses olev põllumajandusmaa pindala aga valdavalt ei ole vähenenud," tõdes Evelin Jürgenson Maaülikooli kodulehel. See tähendab, et ühe keskmise põllumajandustootja kasutuses oleva maa pindala üha suureneb. "Kui paljudes Euroopa riikides on see muutus toimunud aeglaselt, siis Eestis on muutused juhtunud lühikese aja jooksul ja need on olnud märkimisväärsed," lisas ta.

Maareformi läbiviimise üheks ideeks Eestis oli taastada endine talumajapidamistel põhinev põllumajanduslik tootmine. Maareformi algusaastatel kasvaski põllumajandustootjate arv. Maareformi edenemisel muutus aga protsess vastupidiseks ja põllumajandustootjate arv hakkas vähenema.

Seniste uuringute tulemused on näidanud, et keskmine maakasutus (see hõlmab nii omandis kui kasutuses olevat maad) põllumajandustootja kohta suureneb aasta aastalt. Suureneb nende põllumajandustootjate arv, kelle kasutuses on üle 100 hektari maad ja väheneb nende arv, kellel on alla 100 hektari maad.

Artikliga saab lähemalt tutvuda siin: https://www.mdpi.com/2073-445X/9/2/41/htm.

Populaarne

Tagasi üles