/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/30/16038465t1h1dd6.jpg)
Ülemaailmne veinitootmine saavutas 2023. aastal ajalooliselt madalaima taseme ja seetõttu toodetakse ja tarbtitakse ka veini vähem. See pole aga ainus põhjus, miks veinitarbmine maailmas nii drastiliselt vähenenud on.
Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) teatel on veinitootmine oma madalaimal taseme alates 1962. aastast, kirjutab Euronews.
Organisatsioon, kuhu kuulub 50 liikmesriiki, mille territooriumitel asub 75 protsenti maailma viinamarjaistandustest, näeb peamise põhjusena kliimamuutusi: viinamarju kasvatatakse sageli piirkondades, mis on kliimamuutustest tugevalt mõjutatud.
Mõnes riigis põhjustas vihmane kevad mullu viinamarjaistandustes hallitust ja üleujutusi, Lõuna-Euroopas asuvad istandused kannatasid aga põua käes. Need tingimused on toonud kaasa järsu languse tootmises. Näiteks EL-is vähenes veinitootmine mullu 10 protsenti.
Itaalia oli üks enim kannatanud veini tootvaid riike, kus tootlikkus langes koguni 23 protsenti. Nii väike oli tootmismaht viimati 1950. aastal. Ka Hispaanias toodeti veini mullu viiendiku võrra vähem kui 2022. aastal.
Tootmine langes kliimatingimuste tõttu ka teistes Euroopa veini tootvates riikides: Saksamaal 3,8 protsenti; Ungaris 2,1 protsenti ja Austria 6,5 protsenti.
Eksperdid on hoiatanud, et Vahemere piirkonnas võivadki keerulised olud muutuda sajandi keskpaigaks uueks normaalsuseks ja siis oleks seal veinitootmine väga keeruline.
Lisaks tootmisele on langenud ka veini tarbimine. Viimati joodi veini nii vähe 1996. aastal. Veini on vähem, mistõttu on sellel ka kallim hind. Paralleelselt üleüldise elukalliduse tõusuga on seetõttu hakatud veini ka lihtsalt vähem ostma.
Eriti mõjutasid seda statistikat aga hiinlase. Nimelt langes veinijoomine Hiinas majanduslanguse tõttu mullu järsult. Sellest kirjutas hiljuti oma artiklis ka Reuters, kus toodi välja, et võrreldes Covid-19 eelse ajaga imporditakse suurriiki koguni poole vähem veine.