Ministrid sooviks maale kolimiseks pakkuda riigipoolset laenukäendust

Noorte perede maale kolimist või sinna elama jäämist takistavad kõige enam probleemid kodu soetamisega.

FOTO: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Rahvastikuminister Riina Solman, riigihalduse minister Jaak Aab, maaeluminister Mart Järvik ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas leidsid esmaspäeval siseministeeriumis peetud nõupidamisel, et näevad maapiirkonda kodu loomise toetamise keskse meetmena riigipoolset laenukäendust.

Nõupidamisel nähti keskse meetmena riigipoolset laenukäendust, lisaks kaalutakse muid meetmeid, teatas ministeeriumi pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

Esialgu jäi lahtiseks, kas uusi meetmeid rakendada läbi KredExi, Maaelu Edendamise Sihtkapitali või mõnel muul viisil ning see peaks selguma edasise töö käigus. Arutelu jätkub rahandusministeeriumis.

Riina Solman märkis, et noorte perede maale kolimist või sinna elama jäämist takistavad kõige enam probleemid kodu soetamisega. „Uuringute kohaselt soovivad pooled kahe lapsega peredest perelisa,“ ütles minister.

Senised olulisemad peredele suunatud eluaseme meetmed on olnud KredExi pakutav laenukäendus, mille abil on võimalik laenu saada 10 protsendilise omafinantseeringuga, ning kodutoetus madala sissetulekuga kolme- ja enamalapselistele peredele. Regionaalse suunitlusega eluaseme meetmed hetkel puuduvad.

„70 protsenti peredest vajaks kolmanda lapse sünni korral suuremat eluaset, kuid vaid kolmandik saaks seda endale lubada. Lasterikka pere vajadusteks sobiva suurusega kinnisvara hind ületab linnapiirkonnas sageli pere laenuvõimekust,“ rääkis Solman. „Meetmed, mis võimaldavad alternatiivina linnast välja kolida, aitaks leevendada pere suurenemist takistavaid eluasemeprobleeme. Paljud tegelikult just eelistaksidki looduslähedasemat keskkonda. Aidates inimestel nende ideaale realiseerida suureneks ka sündimus."

Jaak Aabi sõnul on oluline, et inimesed koliksid maapiirkondadesse ning elavdaksid kohalikku majandus ja eluolu, kuid selleks on oluline lahendada ka eluasemega seotud murekohad. „Elamispinna soetamine on keerukas ja kulukas protsess, seda eriti noortele. Kui suuremates linnas on see veel võimalik, siis maapiirkonnas on ostmine pangalaenu abil üsnagi võimatu, kuna kinnisvara väärtus ei ole piisav pangalaenu tagatiseks,“ ütles Aab.

„Meeles tuleb hoida, et eluaseme soetamine pole ainus probleem. Olulised on ka head palgalised töökohad, lasteaiakohad, koolid, teede olukord jne. 2020. aasta juunis plaanin minna valitsuskabinetti plaaniga, kuidas saaksime soodustada maapiirkondades elamist."

Mart Järvik rõhutas, et maapiirkondade elujõu taastamine on praeguse valitsusliidu üks peamisi prioriteete. „Oleme omalt poolt ette valmistamas Maaelu Edendamise Sihtasutuse uut strateegiat, mis soodustaks eriti noorte perede maale elama asumist ja sinna oma kodu rajamist koos ettevõtluse alustamisega. Tänane nõupidamine andis väga hea tõuke probleemide kaardistamiseks ning lahenduste otsimiseks ühises koostöös,“ märkis Järvik.

„See, et püütakse leida täiendavaid lahendusi, kuidas aidata noortel ja lasterikastel peredel hõlpsamini maale kodu soetamiseks laenu saada või aidata elamiskohta korda teha, on igati õige ja tervitatav. Püüdsin seda teha ka linnapeana Tallinnas,“ märkis Taavi Aas.

Senised olulisemad peredele suunatud eluaseme meetmed on olnud KredExi pakutav laenukäendus, mille abil on võimalik laenu saada 10 protsendilise omafinantseeringuga, ning kodutoetus madala sissetulekuga kolme- ja enamalapselistele peredele. Regionaalse suunitlusega eluaseme meetmed hetkel puuduvad.

Populaarne

Tagasi üles