Rõõmusõnum kalameestele: järgmise aasta kilukvoot on kardetust suurem

Värskelt püütud kilud. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Südaööni kestnud Euroopa Liidu ministrite kalanduse ja põllumajandusnõukogus võeti vastu 2020. aasta Läänemere kalakvoodid. Rõõmusõnumeid tuleb nii räimerindelt kui ka eestlaste välja räägitud pakutust suuremast kilukvoodist. 

"Kilusõja kirves on maetud ja järgmise aasta kvoodid kivisse raiutud. Meie heameeleks saavad kalurid Liivi lahest räime püüda ca 1500 tonni rohkem kui sellel aastal. Arvestades kui oluline kala on räim just meie rannakaluritele, on see väga positiivne tulemus,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

2020. aastal saab Liivi lahest püüda 15 907 tonni räime. Sellel aastal sai seal piirkonnas püüda 14 336 tonni. Seega suurenes räimekvoot 11% võrra.

Kuigi suures osas olid Euroopa Komisjoni pakutud ettepanekud Eestile sobivad, oli siiski kohti, kus riik proovis endale rohkem kasulikke lahendusi välja rääkida. Üheks selliseks oli kilukvoot, mille osas Eesti ei näinud põhjust vähendada kvooti 25% võrra, nagu komisjon välja oli pakkunud.

Kilukvoodi suuremaks vähendamiseks ei olnud põhjust, sest varu on bioloogiliselt heas seisus. Eesti saab järgmisel aastal kilu püüda kokku 24 072 tonni.

"Meie ettepanekul jõuti selleni, et kilukvoot väheneb 22%. Protsentide keeles see ei pruugi kõnetada, kuid see tähendab siiski ligikaudu tuhandet tonni,“ lisas minister. Kilukvoodi suuremaks vähendamiseks ei olnud põhjust, sest varu on bioloogiliselt heas seisus. Eesti saab järgmisel aastal kilu püüda kokku 24 072 tonni.

Eelmisel aastal välja võidetud suuremad lõhepüügivõimalused Soome lahel kehtivad ka järgmisel aastal. 2020. aastal saab Soome lahest püüda 995 lõhekala, millele lisandub 364 kala Läänemere avaosast.

Teistest meid puudutavatest kvootidest võeti vastu järgmised otsused: väljaspool Liivi lahte saame järgmisel aastal püüda 17 232 tonni räime ning turska saame Läänemeres kaaspüügina püüda 45 000 tonni jagu. Sealjuures on oluline märkida, et tursa kaaspüügi kvoodi täitumist ei hakata jälgima kaameratega, nagu oli Komisjoni ettepanekus.  

Tänavusel kalanduse ja põllumajandusnõukogul avaldasid riigid arvamust ka Euroopa Liidu metsastrateegia ning maailma metsade kaitse kohta. Eesti keskkonnaminister ütles, et  Eesti toetab metsastrateegia uuendamist, arvestades maailmas toimuvat ning ka uute teadmiste lisandumist. 

"Kuna mets on peamine süsinikku siduv ökosüsteem ja taastuvressursi pakkuja, on metsal süsinikuheite vähendamises üha suurenev roll. Just tolle tõttu on Euroopa Liidu metsi ja nende kasutamist puudutava lähenemise uuendamine igati põhjendatud. Samas tuleb arvesse võtta ka seda, et igas riigis on metsasus ning metsade majandamine erinev, mistõttu peab riikidele jääma siiski iseseisvus,“ lisas keskkonnaminister.

Populaarne

Tagasi üles