Miks haned põldudele on hakanud kogunema? (1)
3. aprill 2019, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel paarikümnel aastal on muutunud haneliste rändeteed. Kui nad varasematel aastatel liikusid mööda rannikualasid, siis nüüd kulgeb suur osa rändest läbi sisemaa, selgitab teadusportaalis Novaator Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur ja loopealsete taastamise eestvedaja Aveliina Helm.
Rannikualadel on põhjuseks suurte avatud rannakarjamaade kinnikasvamine ja kadumine. Rannaniidud on ajalooliselt haneliste kevadised toitumispaigad. Sisemaale on toitumiseks tekkinud alternatiivid - needsamad põllud. Hanekari eelistab toituda hea nähtavusega avatud aladel. Millised on need põllud, kus haned toimetavad? Suured, kümnetesse kuni sadadesse hektaritesse ulatuvad talivilja väljad, kus pole ei vaheribasid, ega hekke.
Nii suured ei tohiks põllud üldse tema sõnul olla - põllud peavad olema liigendatud erinevate looduslike elementidega ja vaheribadega.
Loe pikemalt Novaatorist