Miks haned põldudele on hakanud kogunema?

Suured, kümnetesse kuni sadadesse hektaritesse ulatuvad talivilja väljad, kus pole ei vaheribasid, ega hekke, sobivad paraku just kõige paremini hanedele toitumiseks.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Viimasel paarikümnel aastal on muutunud haneliste rändeteed. Kui nad varasematel aastatel liikusid mööda rannikualasid, siis nüüd kulgeb suur osa rändest läbi sisemaa, selgitab teadusportaalis Novaator Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur ja loopealsete taastamise eestvedaja Aveliina Helm.

Rannikualadel on põhjuseks suurte avatud rannakarjamaade kinnikasvamine ja kadumine. Rannaniidud on ajalooliselt haneliste kevadised toitumispaigad. Sisemaale on toitumiseks tekkinud alternatiivid - needsamad põllud. Hanekari eelistab toituda hea nähtavusega avatud aladel. Millised on need põllud, kus haned toimetavad? Suured, kümnetesse kuni sadadesse hektaritesse ulatuvad talivilja väljad, kus pole ei vaheribasid, ega hekke.

Nii suured ei tohiks põllud üldse tema sõnul olla - põllud peavad olema liigendatud erinevate looduslike elementidega ja vaheribadega.

Loe pikemalt Novaatorist

Populaarne

Tagasi üles