Maaelufoorumil võetakse luubi alla erakondade valimisprogrammid

maaelu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foorumil räägitakse mitmetest teemadest. Teravalt on näiteks esile kerkinud metsade majandamise, puidu väärindamise, rändlindude ja ulukite küttimise teemad, aga ka taimekaitse ja mesinduse omavahelised seosed.
Foorumil räägitakse mitmetest teemadest. Teravalt on näiteks esile kerkinud metsade majandamise, puidu väärindamise, rändlindude ja ulukite küttimise teemad, aga ka taimekaitse ja mesinduse omavahelised seosed. Foto: JOSE CABEZAS / REUTERS

Kolmapäeval, 13. veebruaril toimub Tartus Maaelufoorum 2019, mille raames tutvustatakse Riigikogu valimiste eel erakondade seisukohti maaelu arengu, põllumajanduse ja metsanduse teemadel. Arutelus osalevad kõikide valimistel osalevate erakondade esindajad ja valdkonna eksperdid.

„Kodumaine põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt tähtis meie igapäevase toidujulgeoleku tagamiseks. Eesti põllumajandusmaa ja mets on oluline ressurss, mille mõistlik kasutamine annab võimaluse biomajanduse soodustamiseks, töökohtade loomiseks ja tulu teenimiseks. Nii maaelu kui biomajanduse edendamiseks on vaja pikaajalist visiooni, terviklikku ja strateegilist lähenemist ning stabiilseid raamtingimusi,“ kirjeldas ootusi poliitikutele Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik rõhutab foorumi eel, et kuigi linnastumine on ülemaailmne probleem, siis Eesti väiksust arvestades võiksime püüda seda trendi eirata ja ääremaastumist vältida.

„Kindlasti ei ole selleks lihtsaid lahendusi, sest linna- ning maaelu tasakaalustamine on kulukas, aga vähemasti peame püüdlema selles suunas, et ka maapiirkondades on võimalik inimväärselt elada ja töötada, lapsi kasvatada ja koolitada. Maapiirkondade ettevõtjaid tuleks lausa soosida, et nad jaksaksid toota ja oma töötajatele maksta korralikku palka, see omakorda tähendab, et Eesti-sugune väikeriik peaks olema orienteeritud eksportivale tootmisele ja tööstusele,“ märkis Värnik.

“Maapiirkondade arengu tagamiseks ja põllumajanduse mitmekesisuse säilitamiseks on oluline väiksema ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete sihipärane toetamine. Tuleviku maaelu peab olema mitmekesine ja eriti noorte maal elamist toetav,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Maaelufoorumi arutelude fookuses on avaliku huvi ja erahuvi omavahelised seosed ning põrkumiskohad. Viimased aastad on näidanud, et üha enam on vaja leida tasakaalu ühiskonna ja ettevõtjate ootuste ning võimaluste vahel.

Teravalt on näiteks esile kerkinud metsade majandamise, puidu väärindamise, rändlindude ja ulukite küttimise teemad, aga ka taimekaitse ja mesinduse omavahelised seosed. Väärtusliku põllumaa kaitsmiseks tehtud ettepanekud panid paljusid küsima, millisel määral on õigustatud eraomandi kasutamisele seatavad piirangud? Avalikes huvides on tagada elektrilevi Eestis, kuid millised võimalused on tehnovõrkude talumiskohustuse õiglaseks kompenseerimiseks maaomanikele. Nii regionaalpoliitika kui põllumajanduse toetamine ja tootmisele seatavad piirangud on läbipõimunud avalikust huvist.

Maaelufoorum 2019 korraldatakse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Agraarökonomistide Assotsiatsiooni ja Eesti Maaülikooli koostöös. Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles