Eestis kasutatakse taimekaitse­vahendeid vähem kui mujal Euroopas

maaelu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taimekaitsevahendid.
Taimekaitsevahendid. Foto: Alfred Emmerichs / PantherMedia / Scanpix

Eestis vähenes taimekaitsevahendite turustamine 2017. aastal pea 15% võrreldes aasta varasemaga, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp maablogis.

Statistikaamet kogub ja analüüsib taimekaitsevahendite müügiandmeid igal aastal. Andmed pärinevad maaletoojatelt, keda on Eestis kokku 14 ettevõtet. Eestis turustati möödunud aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 706 tonni taimekaitsevahendeid, mida oli 15% vähem kui aasta varem (2016. aastal oli sama näitaja 834 tonni).

Umbrohutõrjevahendite üldine turustatud kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes oluliselt ja seda eelkõige glüfosaadi arvelt, mida turustati koguni 38% vähem. Paari varasema aastaga võrreldes on mõnevõrra vähenenud ka putukatõrjevahendite kogus. Seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogus näitab aga viimastel aastatel suurenemise trendi.

Foto: Allikas: statistikaamet

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetel kasutab põllumees Eestis taimekaitsevahendeid ja väetisi hektari kohta oluliselt vähem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikidest.

Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses taimekaitsevahendite turustamisel kasutatava põllumajandusmaa kohta on arvestatud eeldusega, et kogu turustatud kogus on samal aastal ära kasutatud.

Eestis on taimekaitsevahendite turustatud kogused tagasihoidlikud, olles kõikide liikmesriikide arvestuses nimekirjas viimaste hulgas koos Läti, Iirimaa ja Rootsiga.

Nimekirja eesotsas on Malta, Küpros, Belgia ja Itaalia, kus turustatakse ülekaalukalt kõige enam taimekaitsevahendeid põllumaa hektari kohta. Kui 2016. aastal turustati Eestis 0,74 kg toimeainekogust hektari kohta, siis 2017. aastal oli see näitaja 0,60. Tagasihoidlikku kasutamist Eestis soodustab ka taimekahjustajatele ebasoodsam kliima ja taimede lühike vegetatsiooniperiood.

Eurostati 2016. aasta andmete kohaselt hõlmasid Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa 79% pestitsiidide kogumüügist Euroopa Liidus, kusjuures kõige enam turustatakse haigustõrjevahendeid (fungitsiidid ja bakteritsiidid).

Turustatud taimekaitsevahendite kohta kogub Statistikaamet andmeid igal aastal,  taimekaitsevahendite kasutamise andmeid küsitakse iga viie aasta järel, seega järgmine kasutamise statistika avaldatakse 2020. aasta lõpus.

2017. aastal turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid:

  • umbrohutõrjevahendid (herbitsiidid) 66%,
  • seenhaiguste tõrjevahendid (fungitsiidid) 17%,
  • kasvuregulaatorid 13%,
  • putukatõrjevahendid 4%.

Loe pikemalt SIIT.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles