Seadusemuudatus pakuks kindlust tegevmeremeestele
7. november 2018, 08:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on laeva lipuõiguse, laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eesmärgiks tuua Eesti lipu alla seitsme aasta jooksul 300 suurt kaubalaeva. Muudatus pakuks lahenduse ka pea 5000 Eesti tegevmeremehele.
«Eesti kui mereriigi rahvusvahelise maine tõstmiseks ja kaldal töötavate ettevõtete töömahu suurendamiseks peame taastama oma laevastiku,» teatas minister pressiteate vahendusel.
«See toob riigieelarvesse 76 miljonit eurot maksutulu, mis praegu laekub teistele riikidele,» lisas ta. Viimane seni Eesti lippu kandnud suur kaubalaev lahkus Eesti registrist aastal 2014.
Lisaks tõi minister välja, et merendussektorit hõlmav seaduseelnõude pakett kasvatab ka meremeeste sotsiaalkaitset. «Eesti 1,3 miljonist elanikust on 10 000 tegevmeremehed, kellest ligikaudu pooled seilavad välisriigi lipu all ning neil puudub tihtipeale Eesti ravikindlustus. Ravikindlustuslepingu sõlmimisel on meremehel tulevikus võimalik saada kindlustuskaitse eelkõige meretöölepingute vaheliseks ajaks,» ütles ta.
See toob riigieelarvesse 76 miljonit eurot maksutulu, mis praegu laekub teistele riikidele.
Simsoni sõnul ei muutu Eesti nii-öelda mugavuslipu maaks. «Ootame Eesti laevaregistritesse rohkem laevu, aga kindlasti jälgime hoolega, et kõik alused oleks tehniliselt korras, täidaksid rahvusvahelisi ohutusreegleid ning tagatud oleks meremeeste heaolu,» lausus minister.
Kolmapäeval toimub riigikogus laeva lipuõiguse, laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Maksumuudatuste rakendamiseks on Eestil eelnevalt vaja saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba.