Talvepuhkuse ajaks tallu vabatahtlikuks

„Kui tuleb korralik talv, võib abikäsi vaja minna küll,” tõdeb Helle Kaljula (vasakul), kes pildile jäänud koos tütar Mariiniga.

FOTO: Sander Ilvest

Maa Elu uuris, kas Eesti talud võtavad ka talvel endale vabatahtlikke töötajaid või sulaseid, kui inimesel on sobilik amet või väljaõpe.

Välismaal on tavapärane, et puhkuse ajal minnakse vabatahtlikuna talusse tööle ja paljud maaettevõtted on sellisest abijõust huvitatud.

Suvine vabatahtlik töö on teada, aga Eestis on üha rohkem neid, kes saavad talvel võtta pikema puhkuse kui suvel. Turismi arenedes tekib juurde talusid, kus külastajaid oodatakse ka talvel, näiteks aktiivset puhkust pakkuvad turismitalud või hobusekasvatajad.

Kui ees on ootamas mitu nädalat puhkust, siis erilise talvepuhkuse saab veeta Eesti või välismaa talus vabatahtlikuna.

Kui huvi, leiab võimaluse

Pärnumaa Sepa mahetalu (https://sepamahetalu.wordpress.com) perenaine Nele Tamm annab teada: „Ka talvisel ajal on meie talus tööd ja oleme huvitatud abilistest.”

Talvised tööd on näiteks loomade söötmine, asemete korrastamine, piimatoodete valmistamine, lihtsamad tööd meiereis. „Asjalikum inimene võib isegi lehmi lüpsta. Lisaks elus püsimise soodustamine puude toomise ja ahju kütmise näol,” loetleb Tamm.

Kaldala Mahetalu Võrumaal (http://kaldala.com) kasvatab lihaveiseid, treenib hobuseid, pakub hobuturismi ja hobuteenuseid.

Peremees Joosep Tikk ütleb, et nende talu profiil on üleval paaril rahvusvahelisel vabatahtlikele mõeldud kodulehel. „Sealt tuleb aeg-ajalt kirju, kus vabatahtlikud tahavad tulla meile appi, aga ka kultuuri uurima ja Eesti maaeluga tutvuma. Kirju saame paar korda kuus, suvel rohkem.”

Viimase paari aasta jooksul on Kaldala mahetallu jõudnud 5–10 välismaalast ja üks vene perekond Narvast. „Kõik on olnud väga toredad ja abistanud kergematel talutöödel, aidanud süüa teha ja lapsi vaadata,” on peremees rahul.

Talvisel ajal on huvi vabatahtliku töö vastu leigem. Sel ajal on ka raskem vabatahtlikke majutada. „Kui inimesel on huvi, entusiasm ja, mis meie jaoks eriti oluline, ka kogemus, siis miks mitte. Alati saab asja arutada ja leida variandi, mis sobib mõlemale poolele,” ütleb Tikk.

Millised on talvised tööd talus? Joosep Tikk rõhutab, et tööd erinevad, sest iga talv on isemoodi. Üks tähtis töö on loomade söötmine, mida tehakse enamasti traktoriga. „On muidki loomadega seotud toimetusi, kuid enamik neist vajavad kogemust või korralikumat väljaõpet. Väljaõpet saame küll teha, kuid siis peame oma tööde arvelt tegelema juhendamisega ja see on meie jaoks täiendav ajakulu.”

Väljaõpet on Kaldalu mahetalu kogemuse järgi mõttekam pakkuda siis, kui inimene jääb kauemaks ja saab tööga juba iseseisvalt hakkama.

„Meie eelistame, et vabatahtlik jääb pikemaks ajaks, siis on temast rohkem abi ning temagi õpib siinset elu paremini tunda ja saab vahvama maaelukogemuse,” lausub Tikk.

Abilisi tarvis lumerohkel talvel

Raplamaal Kehtna vallas asub Huskypark OÜ (http://kelgukoerad.ee/hellerkantri), turismitalu, kus saab sõita kelgukoertega. Perenaine Helle Kaljula tõdeb, et kui tuleb korralik talv, võib abikäsi vaja minna küll. „Tegelikult on rohkem abilisi vaja kevadel ja sügisel, kui on tarvis uuendada aedikuid ja kuute ning treenida koeri.”

Kuna vabatahtlike majutusvõimalusi pole, on nad püüdnud oma jõududega hakkama saada. „Sõltume turismis väga palju lume olemasolust. Kuna viimastel aastatel on lund nappinud, siis oleme ilma lisatööjõuta toime tulnud.”

Saaremaa Koplimäe Mahetalu perenaine Marju Müür räägib, et nemad võtavad vabatahtlikke vastu aprillist oktoobrini. Seega võib nende poole pöörduda varakevadel. „Sel ajal on rohkem tööd, mida vabatahtlikega jagada. Talvel tegeleme töötlemisega. Kuna tegemist on toiduvaldkonnaga, siis selleks on vaja rohkem teadmisi ja oskusi, samuti tervisetõendit.”

Populaarne

Tagasi üles