Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maksuametnikele teeb muret osaline ümbrikupalk

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Arvo Meeks

Osaline ümbrikupalk, mis loob seda maksvatele ettevõtjatele põhjendamatult konkurentsieeliseid ja seab töötajad halvemasse olukorda, on endiselt probleem paljudel elualadel, sealhulgas põllumajanduses ja metsanduses. Seda näitavad nii konjunktuuriinstituudi kui ka ettevõtjate küsitlustulemused.

Osaline ümbrikupalk tähendab, et töötaja on ametlikult tööle vormistatud, kuid saab osa kokkulepitud tasust sularahas, mille pealt jäävad ettenähtud maksud tasumata. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna talitusejuhataja Airi Lepassar ütleb, et amet on ettevõtjatega ühel meelel, et osalist ümbrikupalga maksmist ainult kontrolli suurendamisega ei lahenda ja vaja on rohkem selgitada.

„Ümbrikupalk on kogu ühiskonna ja sealhulgas ettevõtjate ühine mure, mida saame lahendada vaid koostöös. Oluline on nii inimeste harimine ehk näitamine, mida maksude maksmise eest riik inimesele vastu annab, kui ka teadlikumate tarbimisotsuste tegemine. Näiteks ei osta, kui on kahtlus, et töötajaile makstakse ümbrikupalka. Tähtis on ka ettevõtjate käitumine, kes ei tohiks võimaldada mustalt töötada isegi siis, kui inimene ise seda soovib ja ümbrikupalka küsib,” räägib Lepassar.

Ümbrikupalga kohta saab infot, jälgides maksu- ja tolliameti kodulehel igas kvartalis avalikustatavaid tasutud maksusummasid, millele on kaubandus-tööstuskoja ettepanekul lisatud töötajate koguarv töötamise registri andmetel ja ettevõtte käibe suurus. Lisaks on plaanis uues e-maksuametis/e-tollis tulevikus võimaldada ettevõtjatel endil oma andmeid jagada ja sellega äri läbipaistvust suurendada.

Amet on välja arvutanud osalise hinnangulise ümbrikupalga neile esitatud deklaratsioonide andmetele tuginedes. Neist selgub, et metsanduses oli 2016. aastal sellest tulenev arvutuslik kahju 835 000 eurot. Metsasektor tervikuna on Lepassare sõnul aga paranemas: pettusekahtlusega tehinguid on aastatega vähemaks jäänud ja maksukahju sektoris väheneb. „Tänu heale koostööle RMK, metsa- ja puiduliidu ning erametsakeskusega kuuleme sealsetest muredest ning saame operatiivselt aidata neid lahendada,” nendib ametnik.

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi arvutuslik maksukahju oli mullu 1,9 miljonit eurot, mis on umbes 3,5 protsenti kogu ümbrikupalga kahjust. Põllumajanduses on maksuamet siiani teinud rohkem koostööd viljakasvatuses, kus teravik on suunatud käibemaksupettuste vältimisele. Ka siin on ettevõtjad ise aktiivsemaks muutunud, et ebaausat konkurentsi vähendada.

Paljudel tööandjatel on kiusatus maksta ümbrikupalka hooajaks tööle võetavatele inimestele. Lepassar tunnistab, et hooajatöölised on maksuameti jaoks tõesti üks suuremaid murekohti ja seda hoolimata sektorist. „Oleme saavutanud häid tulemusi teavitusega, näiteks suuremate suveürituste puhul, aga ka siin on oluline hea koostöö ettevõtjate endiga. Üle ega ümber ei saa töötamise registreerimise kontrollimisest,” selgitab ta.

Kogu Eesti ettevõtete maksukahjust 21 protsenti pärineb hulgi- ja jaekaubandussektori ettevõtetest, 16 protsenti nii töötleva tööstuse kui ka ehitussektori ettevõtetest ning 11 protsenti veondus- ja laondussektorist. Kõikide ülejäänud sektorite osakaal ümbrikupalga kahjust moodustab 36 protsenti. Aastases võrdluses on õnneks kõikides nimetatud suurima kahjuga sektorites kahju vähenenud.

Tagasi üles