Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tiigis kalade kasvatamist tasub alustada karpkalast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Karpkalad võivad tiigis heades tingimustes 10–15kilosteks kasvada. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kõige lihtsam on kodutiigis kalakasvatamist alustada karpkalast. Kel aga huvi kalade vastu suurem, on rajanud tiike, kus elavad kirevad dekoratiivkarpkalad ehk koid, keda saaks paitada ja õpetada käest sööma.

Eesti suurima kalakasvanduse, Härjanurme kalatalu omanik ja staažikas hüdrobioloog Aarne Liiv tõdeb, et inimeste huvi kodutiiki kalu soetada on väga elav. „Hobikasvatajatele müük moodustab meie käibest küll alla protsendi, aga huvi ja ostusoov on kevaditi tuntav,” märgib ta.

Kodutiigis kasvatamiseks sobilike kalade nimekiri pole sugugi lühike. Liiv soovitab näiteks karpkala, valgeamuuri, pakslaupa, tuura ja forelli. Kõige enam ostetaksegi Härjanurmest karpkala ja taimetoidulist valgeamuuri, samuti tuura, forelli, säga ja koha. Forelli saab kasvatada vaid läbivooluga tiigis, kus vesi soojaks ei lähe, või siis vee kunstliku aereerimise abil.

Rahva seas populaarne linask mitmel põhjusel kodutiiki ei sobi, samuti haugid. „Minu kindel soovitus – kui teete tiigi, siis ärge tooge sinna järvekalu, eriti kokresid. Nende probleem on suur sigivus. Kogred on küll vastupidavamad vee väikese hapnikusisalduse korral, kuid ülisuure sigivuse tõttu väljub asi kontrolli alt. Seal, kus kogred end hästi tunnevad, ei pruugi vastu pidada sobilikud röövkalad, nagu koha või säga, tekib üleasustus ja kääbuskasv,” selgitab Liiv.

Liigse söötmise korral kogunevad tiiki rammusad jäägid ja kogu väike ökosüsteem läheb lootusetult tasakaalust välja. Kuni 100ruutmeetrisel tiigil on abi kunstlikest filtersüsteemidest, suuremate jaoks ei pruugi need tõhusad olla. „Kokrede ja teiste isepaljunevate kalade aktiivne söötmine pole lahendus, see on nagu ühekülgne toiduabi mõnda arenguriiki: mida suurem toiduabi, seda rohkem lapsi, ja nälg on ikkagi majas.”

Liiv ütleb, et kui on aega ja huvi, võib peaaegu kõiki kalaliike peost sööma õpetada, aga ammu kodustatud-aretatud kalad, näiteks karpkala, koid, valgeamuur ja vikerforell, on usalduslikumad ja tiigis vastupidavamad kui nn metsikud kalad.

Sobiv elupaik

Karpkalad võivad tiigis heades tingimustes kasvada 10–15kilosteks ja valgeamuur isegi 35kiloseks. Palju suuremaks ja vanemaks võivad kasvada tuurad ja euroopa säga.

Liiv räägib, et soojas vees kasvavad valgeamuurid hästi kiiresti. Oma kodumaal Hiinas toituvad nad suvel ka üleujutatud aladel maismaataimestikust. „Rohelise lõppemisel tiigis võib neid sööta niidetud muruga, samuti leiva-saiaga. Šokolaadikringlit ja peenemaid pagaritooteid siiski ei julge soovitada,” lisab ta.

Kalatiik ei pea olema ülearu sügav. „Kuni kaks meetrit on piisav, sest sügavas ja väikeses tiigis toimub vee kihistumine, tuulgi ei suuda vett läbi segada, allpool on külm ja hapnikuvaene vesi, üleval liialt soe. Sügav põhjaosa jääb kasutamata,” selgitab Liiv.

Tiigikalade müügikohti on juba üsna palju, isegi laatadel pakutakse neid. Liiv soovitab tunda huvi nii müüja kui ka kalade päritolu vastu. „Näiteks valgeamuuri müüakse tihti kotiga turul ja laadal, aga nende päritolu on üsna anonüümne. Mustalt riiki toodud kaladega võib kaasa saada kalahaigusi, millest kodutiigis on väga raske lahti saada,” nendib ta. „Mida lihtsamaks viimastel aastatel on kaubavahetus läinud, seda enam on haigustega probleeme.”

Tunnustatud kalakasvandustel on veterinaarjärelevalve ja sealt kalu soetades võib kindlam olla, et haigused kodutiiki ei jõua. Sobivas tiigis võib koos kaladega edukalt ka vähki kasvatada, kuid siingi on haiguste risk. „Ise loodusest või tundmatult pakkujalt võtta ei tohiks, sest suur osa looduslikest vähiasurkondadest on nakatunud ja kitsas kodutiigis lõpeb siis vähikasvatus peagi dramaatiliselt,” hoiatab Liiv.

Elavad juveelid

OÜ Harjumaa Haljastus on kümmekond aastat Eestis dekoratiivkalu müünud ja ehitab nende pidamiseks sobilikke filtreerimissüsteemiga tiike. Ettevõtte projektijuht Timo Tasane räägib, et praegu on neil varutud uue kodu ootel pool tuhat erivärvilist kala. „Meie toome kalad Jaapanist, need on puhtaverelised. Tõsi, mõnes loomapoes müüakse küsitava kvaliteediga segaverelisi ka,” lisab ta.

Dekoratiivkarpkala nishikigoi on ilu pärast peetavate kalade seas kõige populaarsem mageveekala maailmas. Rahvakeeli koid on väga värvikirevad, Jaapanis öeldakse nende kohta „looduse elavad juveelid”. Oma peremehe õpivad nad juba kaugelt sammude järgi ära tundma ja lasevad tal end silitada ja isegi kätte võtta.

„Kalade käitumine oleneb sellest, kuidas nendega läbi käia. Kui nad lihtsalt tiiki lasta ja nendega mitte tegeleda, siis nad käest sööma ei tule, aga kui nendega suhelda ja harjutada, siis õpivad käest sööma nagu teisedki lemmikloomad,” seletab Tasane.

Dekoratiivkalu saab kasvatada ka loodusliku põhjaga ja mitte väga selge veega tiikides, aga mõistlik oleks siiski filtreerimis- ja aereerimissüsteeme kasutada, sest nii tuleb kalade ilu paremini esile, lisaks on kalad puhtas ja hapnikurikkas vees aktiivsemad ja seltsivamad.

Dekoratiivkalade tiik ei või olla liiga madal ja temperatuurikõikumine ei tohi olla suur. Kui tiik on üle meetri sügav, saaks kalad õue talvituma jätta. Madalama tiigi korral tuleb kalad siseruumi jahedasse vette talvituma tuua.

Tagasi üles