Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Taliküüslauk mulda ja saak maitsvalt hoiule

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Köögis küüslauk kevadeni siiski hästi ei seisa, vaja oleks jahedamat hoiupaika. | FOTO: Marko Saarm / Sakala

Kui taliküüslauk nüüd mulda saab, on ülikasulikku terviseturgutajat ja maitsetaime järgmisel sügisel omast käest nii palju võtta, et saate sellest teha ka põnevaid hoidiseid.

Hoidisetoorainet saate muidugi ka turult või laadalt, kuid kui olete turult juba leidnud usaldusväärse Eestis kasvanud küüslaugu müüja, siis ostke küüslauku kohe ka mahapanekuks.

Tali- või suviküüslauk

Ühte õiget sorti on raske soovitada, sest paljud kasvatavad lillakate liitsibulatega nimetut kohalikku küüslauku, mida on juba aastaid meie kliimas paljundatud. Ainult värvi järgi ei saa ka valida. Järjest rohkem levib meil nüüd ka 6–7 osasibula ehk küünega Leedu sorti „Ziemiai” (üsna suurel valgel liitsibulal on õrnad lillakad jooned) ning Poola sorte „Ornak” (valgel kuivsoomusel ehk koorel on peened lillakad jooned) ja „Harnas”, millel on lillakas 8–13 küünega liitsibul. Need sordid on kõik saagikad ja moodustavad õisikuvarre ehk putkuvad.

Kõige kindlamalt tunnete oma lemmiku ära ikka maitse järgi, näiteks valge koorega Hiina sordid, mida toidupoest saab ja mis meie kliimas kasvada ei taha, ei ole üldiselt piisavalt „teravad”.

Aprilli lõpul või mai algul võib mulda panna ka suviküüslaugu, kuid valdavalt kasvatatakse meil ikka taliküüslauku, mis annab suurema ja varasema saagi. Suviküüslaugu seemnematerjali liigub vähem, kuid sedagi tasub otsida ja kasvatada, sest saak säilib paremini.

Kui panete näiteks katsetades mõne talisibulasordi küüned mulda hoopis kevadel, siis kasvab 1–2 suurt küünt, liitsibulat aga ei moodustu, sest selle jaoks on tarvis umbes kuu aega kestvat jahedat perioodi, mil mulla temperatuur püsib 4–5 kraadi juures.

Tahab rammusat mulda

Küüslauk kasvab hästi rammusas sügavalt haritud ja umbrohuvabas saviliiv- või liivsavimullas ning päikesepaistelises kohas, kus õhk hästi liigub. Muld ei tohi olla liigniiske.

Värsket sõnnikut küüslauk ei talu, sõnnikut andke seepärast küüslaugu eelviljale (näiteks kapsad, kurk, kõrvitsad). Peenart ette valmistades võib mulda segada komposti, kõdusõnnikut või vähese lämmastikusisaldusega sügisväetist. Aias järgige kindlasti viljavaheldust, haiguste vältimiseks leidke küüslaugule selline koht, kus te pole 4–5 aastal kasvatanud küüslauku, sibulat ega teisi lauke.

Eesti Maaülikooli küüslaugukatseis (vt www.pikk.ee) pandi taliküüslauku kümnepäevaste vahedega maha septembri algusest novembri keskpaigani. Kõige suurema saagi andis septembri lõpus ja oktoobri algul mulda saanud taliküüslauk, neil katselappidel oli ka kõige vähem talvekahjustusi.

Oktoober on hea aeg seepärast, et siis jõuab küüslauk enne püsivate külmade algust (st kui temperatuur on ka päeval alla nulli) juurduda, kuid mitte tärgata. Midagi hullu ei juhtu tavaliselt ka siis, kui küüslauk jõuab ebatavaliselt soojal sügisel kasvama hakata, katseis on tõusmed talunud kuut miinuskraadi. Kuid koduaias võib küüslaugupeenra lumeta karmi talve kartes igaks juhuks multšida 3–5 cm paksuse turba-, komposti- või kõdusõnnikukihiga. (Kevadel tuleb see eemaldada ja mulda kobestada.) Kuid mõni on küüslaugu õigel ajal ära unustanud, küüned alles detsembris külmumata mulda pistnud ja ikka täitsa hea saagi saanud.

Taliküüslaugu paras istutussügavus on 5–7 cm. Kui kasvatate küüslauku mitmerealises peenras, siis jätke taimede vaheks 10–15 ja ridade vaheks 15–25 cm. Paras vahekaugus sõltub küünte suurusest: mida suuremad küüned mulda panete, seda suuremad liitsibulad õige hoolduse korral kasvavad. Küüslauku tasub kasvatada ka maasikataimede vahel (sobiv tihedus on umbes üks küüslauk viie maasikataime kohta), sest seal pärsib igati kasulik taim maasika-hahkhallituse tekitajaid.

Küüslauguküüned eraldage liitsibulast alles enne nende muldapanekut, muidu need kuivavad ruttu ega ole piisavalt elujõulised. Küüned vajutage mulda nii, et nende terav ots jääks ülespidi.

Selleks, et liitsibulad suuremaks jõuaksid areneda, murtakse või lõigatakse putkuvatel sortidel tavaliselt suvel ära kasvama hakanud õisikuvarred. Kui tahate oma istutusmaterjali uuendada, siis võib mõne õisikuvarre kasvama jätta. Õisikus arenevad tillukesed sigisibulad pange augustis umbes kuuks kuivama (äralõigatud õisik riputage varjulisse paika) ja siis maha, sigisibulate vaheks jätke istutades 5 cm. Esimese aastaga kasvab sigisibulast väike küüs. Järgmisel sügisel tuleb need juba suurema vahega uuesti maha panna ja nii saate natuke vähem kui kahe aastaga korralikud liitsibulad.

Pärast vihmast suve raskem säilitada

Küüslaugu veetarve on kõige suurem lehtede kasvu ja liitsibulate moodustumise ajal. Põuasel kevadel ja suve alguses tuleb neid seepärast kasta.

Saagi valmimise ajal juuli lõpus ja augustis on liigniiskus aga kurjast, sest see segab liitsibulate küpsemist ja halvendab saagi säilimist. Kui koristus hilineb, siis liitsibula kattesoomus rebeneb kergesti, üksikud mulda jäänud küüned aga lähevad ruttu kasvama. Pärast vihmast suve võivad säilima pandud liitsibulail välja lüüa hahkhallitus ja rohehallitus.

Küüslauk on parajalt kuiv, kui kattesoomus krõbiseb, läheb vajutamisel katki ja küüned vabanevad liitsibulast kergesti. Mõne aja säilivad korralikult kuivatatud küüslaugud ka soojas ja hea ventilatsiooniga köögis. Küüslaugupats, mida ehivad mõned õlelilled või parkjuureõied, on väga kena. Mõne kuu pärast on aga paljud küüned patsis seest tühjaks kuivanud. Kuivamise vältimiseks on ilusaid suuri pikema varretüükaga liitsibulaid kastetud ka sulaparafiini või -vaha sisse.

Tänavune august oli mõnel pool väga vihmane ja jahe ning küüslauk võib-olla ei saavutanudki kõikjal säilituskõlblikku küpsust. Kui kahtlast küüslauku on palju ning head jahedat hoiukohta pole, siis tasub küüslauku kindlasti hoidistada.

Mõned retseptid

Küüslauku võib soolata, hapendada ja marineerida.

Lihtsa marinaadi saate keeta näiteks 300 ml veest, 50 ml õlist, poole sidruni mahlast, 1 tl soolast; maitseaineist (need pistke vedelikku väikeses marlikotis) lisage veel 10 tera musta pipart, 1 loorberileht, pisut tüümiani, apteegitilli, peterselli ja sellerit. Keetke marinaadi 15 minutit, siis lisage 20 kooritud küüslauguküünt. (Koore saate kergemini kätte, kui leotate küüslauguküüsi umbes tund aega soojas vees.) Keetke veel viis minutit, tõstke maitseainekott leemest välja ja pange hoidis purki.

Marineeritud küüslauk Ukraina moodi. Tõstke puhastatud küüslauguküüned korraks sõelaga keeva vette ja jahutage siis külma vee all maha. Pange küüned purki(desse). Marinaadi jaoks on vaja umbes 0,5 l vett, 1 kl valget veiniäädikat, 4 sl suhkrut, 2 sl soola, 8 tera pipart, 5 tera nelki, 2 loorberilehte ja kaneelikoore juppi. Esmalt ajage vesi keema, siis lisage maitseained ning keetke kaane all tasasel tulel umbes kümme minutit. Laske natuke jahtuda ja segage juurde veiniäädikas. Kallake marinaad küüslauguküüntele ja sulgege purk.

Küüslaugu toel saate isegi moosi teha. Mõne aasta eest oli Olustvere hoidistemessil tõeliseks üllatajaks Marika Vartla küüslaugumoos. Selle jaoks oli tarvis ühte sidrunit, ühte hästi suurt küüslauku ja maitse järgi suhkrut. Riivige sidrunikoor, tükeldage sidrun ja kooritud küüslauk. Keetke sidrunimahlast ja suhkrust siirup, segage juurde küüslauk ja pistke hõrgutis purki.

Ägeda moosi saate tomatitest, tšillikaunadest ja küüslaugust. Vaja on 1,5 kg küpseid ja tükeldatud tomateid, 900 g tuhksuhkrut , 250 ml punase veini äädikat, umbes 5 cm pikkust ingverijuppi (kooritult ja riivitult), 5 seemnetest puhastatud ja hakitud tšillikauna, 6 purustatud küüslauguküünt, kui meeldib, lisage ka tähtaniisi (see tuleb pärast keetmist eemaldada). Pange ained potti, kuumutage aeglaselt, kuni suhkur on sulanud. Laske segul keema tõusta, siis vähendage kuumust ja laske moosil umbes pool tundi tasasel tulel vaikselt keeda. Tõstke moos steriliseeritud purkidesse ja kaanetage need.

Samas vaimus võib igaüks ise julgesti edasi katsetada. Ärge unustage küüslauku värskelt süüa, sest see tugevdab immuunsüsteemi ja hoiab tõved eemal. Riivige näiteks salatiks üks toores punapeet, lisage kaks-kolm purustatud küüslauguküünt, maitsestage sidrunimahla jm meelepärasega.

Kui kardate küüslauguhaisu, siis seda aitavad peletada koos küüslauguga tarbitud piim ja piimatooted; kohviubade, apteegitilliseemnete ja nelgi, piparmündi- ja petersellilehtede, selleri- ja petersellijuure närimine, hapukapsa, sidruni ja greibi söömine. Aitavat ka kohvi ja musta tee joomine.

Tagasi üles