Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

OÜ Leiger tahab Hiiumaa ravimuda viia massidesse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
OÜ Leiger kaevandab Hiiumaal Orjaku linnuvaatlustorni lahesopis muda novembrist veebruarini, kuid sellest ajast piisab, et vähemalt aasta jagu varu täis saada. | FOTO: Erakogu

Ravimuda populaarsuse tippaeg jääb eelmise sajandi algusesse. Nüüd aga taasavastavad eestlased mudasse peidetud raviomadusi üha aktiivsemalt.

Viljandi kesklinnas, vaikses kõrvaltänavas peidab end tükike Hiiumaad. Hiiu mustrid ja suured Hiiumaa ranna merepildid katavad vaid mõned nädalad tagasi avatud ravimudasalongi seinu. Ravimuda võidab eestlaste seas üha populaarsust. Seda kinnitab fakt, et kliente liikus Leigeri ravimudasalongis hulganisti juba enne ametlikku avamist. „Eks info liigub suust suhu,” selgitab Leiger OÜ asutaja ja eestvedaja Lembar Kivistik.

Kivistik ise ei ole hariduselt kuidagi mudaraviga seotud, pikka aega on ta pidanud hoopis audiitoriametit. Kuna tema tuttavad aga tahtsid muda kaevandama hakata ja selleks tuli korda ajada omajagu pabereid, läks Kivistik neile appi, ja jäigi muda juurde. Tänaseks on ta enda kõrvale leidnud inimesed, kes samuti ravimudast ja selle omadustest väga huvitatud on. Koos avati möödunud nädalal salong, kus Eestimaa inimesi ravimuda abil tervemaks tehakse.

Nagu firma nimigi viitab, on Leigeri ravimuda pärit Hiiumaalt Käina lahest. „See nimi tuli alguses üsna juhuslikult. Alles pärast vaatasime, kui hästi kõik kokku sobib,” meenutab salongi juhataja Katrin Iila. Leiger kui tuntud Hiiumaa vägilane on Iila sõnul erinevate kirjandusallikate järgi alati sauna armastanud ja nähtavasti ka mudast jõudu ammutanud, et saada veelgi vägevamaks. Sellest on pärit ka osaühingu Leiger tunnuslause „Mudas on väge”. Kui aga mõelda tuntud kuurortidele, siis Käina mudapealinna staatusesse seni tõusnud ei ole ning mudaravikeskuste ja spaadega seoses meenuvad esimesena pigem Haapsalu ja Pärnu.

Iila sõnul on Käina lahest Orjaku lähedalt kaevandatud muda olnud seni avastamata aare. „Haapsalu teaduskeskus, mis ravimuda uurib, on teinud kindlaks, et Hiiumaa muda on Eestis kõige mineraalirikkam ja kvaliteetsem,” räägib Iila. Praegu laiub Orjaku linnuvaatlustorni lähedal lahesopis ala, kus muda on peaaegu 300 000 tonni. Leiger võib sealt muda kaevandada küll vaid novembrist veebruarikuuni, kuid sellest ajast piisab, et vähemalt aasta jagu varu täis saada, ütleb Lembar Kivistik. Siidise ja kreemja konsistentsiga muda püsibki pakendatult kõlblikuna umbes aasta.

Aitab saja haiguse vastu

„Muda aitab paljude füüsiliste probleemide korral,” räägib salongi juhataja Katrin Iila. Näiteks reuma, liigese- ja lihasehaigused, psoriaas ja muud nahahaigused, lisaks paljud naiste tervisehädad. Samuti aitab muda lihtsalt lõõgastuda inimesel, kes kontoris hommikust õhtuni arvuti taga istub ja kaela- ja õlavöösse pingeid kogub. Mudas sisalduvad mineraalid ja väärtuslikud orgaanilised ained, nagu humiinhapped ja bioaktiivsed ained, imenduvad läbi naha ja seeläbi avaldub nende ravitoime.

Et teada saada, ega kliendil vastunäidustusi pole, on Leigeri salongis mõnel päeval kohal ka taastusraviarstid. „Mõnele võib-olla ravimuda ikkagi ei sobi,” nendib Iila. Näiteks ei soovitata mudaravi rasedatele ega ägedate südamehaiguste või vähkkasvajate korral.

Senine klientide tagasiside on olnud tunnustav. „Kord käis üks kuulmispuudega inimene, ta sattus siia ilmselt juhuslikult,” jutustab Iila. „Tegime talle protseduuri ja ta oli näost nii õnnelik ja näitas voh nii,” ütleb Iila ja hoiab mõlemalt pöialt püsti. Samuti märgib ta ühe eduloona ära selle, kuidas üks vanahärra tuli esimesele protseduurile kepi toel ja pärast seitset korda käimist lahkus omal jalal tuge vajamata.

Muda mõjub individuaalselt

„Muda mõjub igaühele omamoodi,” sõnab Kivistik. Kivistik ja Iila märgivad mõlemad, et muda mõjub isemoodi isegi naistele ja meestele. „Mina enam ilma mudata saunas ei käigi,” teatab Kivistik. Meesterahva paneb muda tema sõnul hästi magama ja lõõgastab täielikult. Katrin Iila aga ütleb, et talle kui naisterahvale mõjub muda hoopis vastupidiselt. „Ükskord panin õhtul saunas peale ja öösel ei saanud kella kaheni und,” kirjeldab ta.

Muda saab kasutada mitmeti. Salongis pakutakse näiteks muda- ja massaa˛iprotseduuri, mis Iila juttu mööda on mitu korda efektiivsem kui lihtsalt mudaga kokkumäärimine. Spetsiaalsed soojendavad massaa˛ilauad on just selle tarvis ehitatud ja nende peal saab teha nii kogu keha katvaid protseduure kui ka vaid üht haiget kohta ravivaid toiminguid. Samas saab soetada mudaseepe, millega pestes saab häid tulemusi.

Abiks ka põllumajanduses

Nii Kivistik kui ka Iila näevad ravimudal palju kasutusvõimalusi. Praegu näiteks otsivad nad aktiivselt viisi, kuidas saaks muda kuivatada. „Niimoodi saaks näiteks väetist toota, tuleks põllumajanduses kasuks,” toob Kivistik näite. Suure mineraalisisalduse tõttu mõjuks muda hästi ka põldudele.

Samuti ei välista Kivistik tulevikus välismaale laienemist. Kõigepealt proovitakse siiski Eestis äri kenasti käima saada. „Tahame, et muda jõuaks igasse Eestimaa koju ja linna,” soovib Iila. Selle eesmärgi suunas liigutakse, nii mõndagi on juba saavutatud, aga palju veel teha. „Kui usinalt teavitustööd teha, avastavad eestlased taas unustusehõlma vajunud iidse loodusravi imeväe,” loodab Iila.

Tagasi üles