Gripi ennetamine ja ravi eestimaiste taimedega

Katrin Luke
Katrin Luke, Karepa ravimtaimeaia perenaine
:

Et praegusel gripi kõrghooajal mitte haigeks jääda, tasub organismi turgutada kodumaiste vitamiinirikaste marjadega, mineraalide ja eeterlike õlide poolest rikaste maitsetaimede, puhta toidu, kvaliteetse mee ja hea unega – need on tervise hoidmise alused. 

Kindlasti tuleks palju liikuda väljas valguse käes ja värskes õhus – see on paremgi kui D-vitamiini kapslid. Iga päikesekiir tuleb kinni püüda nii loodusest kui ka elust!

Milliseid taimi siis organismi turgutamiseks kasutada? Üks tõhusamaid abilisi organismi vastupanuvõime tugevdamisel on C-vitamiini-rikas kibuvitsamari. Lisaks C-vitamiinile on kibuvitsas rohkelt mineraale ja karotiine, mis aitavad limaskestadel taastuda. Kibuvitsamari aitab organismil võidelda haigusi tekitavate mikroobide vastu ja neid hävitada.

Äärmiselt C-vitamiini- ja karotiinirikas mari on astelpaju. Külmutatud marjadest saab mikseris valmistada väga maitsvat jooki. Kasulik ja maitsev on ka astelpajuõli meega, mis ravib kurku ja millest on abi limaskestade taastamisel.

Viiruste vastu

Viiruseid hävitava toimega taim on purpur-siilkübar, millest valmistatud tinktuuri võib lisada teele, et alkohol ära ei lenduks. Tinktuuri võetakse sisse 30 tilga kaupa kolm korda päevas. Mina võtan väikese pitsi tinktuuri siis, kui olen tulnud rahvarohkest kohast või tunnen, et hakkan haigeks jääma.

Purpur-siilkübarast saab valmistada teed ning juua seda 14 päeva jooksul kuurina. Karepa Ravimtaimeaias lisame purustatud siilkübarat näiteks külmetuse teesegusse koos pärnaõite, iisopi ja punega, mis on kõik viirustevastased ja palavikku alandava toimega taimed.

Looduslik antibiootikum on aga mädarõigas, mida saab kasutada näiteks maitsevõi valmistamiseks koos või ja suhkruga. Seda on väga hea määrida koduleivale, saiale või karaskile. Gripihooajal võib riivitud mädarõikale lisada õli ja mett. Samuti on antibiootiliste omadustega jõhvikad, millest valmistatud toormahla ja moosi on kasulik gripi ajal tarbida. Immuunsüsteemi tugevdava toimega on veel näiteks musta leedri mahl. Musta leedrit tasub kindlasti kasvatada ja selle oktoobris valmivad marjad ära kasutada.

Alati on kasu ka taruvaigust koos piirituse või glütseriiniga. Sellega võib gripihooajal teha seitsmepäevaseid kuure, nii nagu enesetunne lubab, või siis kasutada taruvaiku meeseguga. Ka kuuseokastest valmistatud toorjook on gripihooajal väga hea organismi turgutaja.

Põletikuvastane nelk

Meie pere joob külmetuse ja valusa kurgu korral kibuvitsateed, millesse on lisatud nelki ja ingverit (võib lisada ka punet, iisopit või salveid). Nelk on põletikuvastase toimega ja mõjub hästi kurgule, ingver on soojendava toimega ja kibuvitsast saab organism karotiine ja C-vitamiine. Tee valmistamiseks vala purustatud marjad kuuma veega üle, lase 5–10 minutit tõmmata ja tee ongi valmis. Kui jõuludest on alles jäänud Karepa Ravimtaimeaia jõuluteed, siis seegi sobib ideaalselt külmetuse ja valusa kurgu korral juua.

Kel on kapis kadakamarju, võib neidki gripihooajal kasutada, sest kadakas aitab hävitada mikroobe. Kadakamarju võib lisada toidule, teha kadakasoolaga saunaprotseduure või lisada vannivette.

Liigesevalu korral saab abi angervaksast ja soopihlast, millele võib lisada ka kibuvitsa. Selleks oleme valmistanud soopihlast liigesesalvi koos kadaka- ja nuluõliga. Samuti sobivad salvi sisse männipungad. Liigesevalule toob leevendust ka soe vann nulu- või männiokstega.

Keda kimbutab aga viiruste ajal kõhugripp, siis tasub abi otsida lepakäbidest ja tammekoorest, millele võib lisada nelki, köömneid, koriandrit või koirohtu (hoiatus: koirohi on väga kibe). Mõnele kõhugripiviirusele jääb aga ainult lepakäbidest väheseks ning on vaja lisada eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi. Nõrgema toimega on naistepuna, mis aitab ka põletike korral.

Üldiselt soovitame gripihooajal süüa võimalikult palju salateid ja toorest toitu – kõike loomulikult kodumaist: karulauku, mädarõigast, õunu, pohli, jõhvikaid, mustasõstramarju, hapukapsast ning muid hapendatud aia- ja metsasaadusi. Hea, kui need on endal külmkapis olemas, sest kodumaa taimedes on palju rohkem C-vitamiini kui välismaa viljades. Loobuda võib ka piimatoodetest, nisujahust (asendada see näiteks speltanisu ja tatraga) ning valgest suhkrust, mida saab edukalt asendada meega.

Kui gripp on kohal

Kui aga ennetavast tegevusest pole piisanud ja gripp on kohal, siis tuleks palju tähelepanu pöörata organismi puhastamisele ja juua puhastavaid teesegusid, mis aitavad mikroobide tekitatud jääke kehast välja viia. Head on näiteks angervaksa, pärnaõie ja leedripuuõite tee.

Köha aitavad leevendada iisop, aed-liivatee ja männipungad, millest saab teha nii teed kui ka lisada neid inhalatsiooni tehes vette. Võib kasutada ka limaaineid sisaldavaid taimi, nagu üheksavägise õied, kassinaeris, altee ja paiseleht. Hea köhatee saab Islandi samblikust ja kibuvitsamarjadest.

Köha ja nohu korral on hea määrida ninna ja kopsupiirkonda salve, mis tehtud männipungadest, sookailust ja liivateest. Salvide valmistamise õpetus oli 21. jaanuari Maa Elu artiklis, aga retsepte või valmis salve leiab ka Karepa Ravimtaimeaia veebiküljelt (www.ravimtaimeaed.ee) või Facebooki lehelt. 

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadgrippimmuunsüsteemKarepa Ravimtaimeaedravimtaimedvitamiinid
Samal teemal
Viimased uudised
POSTIMEHE JUHTKIRI
RatsutamineKõik
Top lood
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Tartu PostimeesKõik
Pärnu PostimeesKõik
SakalaKõik
Virumaa TeatajaKõik
Järva TeatajaKõik
ValgamaalaneKõik
MajandusKõik
TarbijaKõik
60 PLUSSKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE