Amet testib toitu: keelatud aineid leiti mullu näiteks välismaistest õuntest

Õunad. Foto: Kristjan Teedema

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) analüüsib igal aastal taimekaitsevahendite jääke. Kokku võeti 349 proovi, millest seitsme puhul tuvastati rikkumine.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Kaisa Orgusaare sõnul näitab üldine arengusuund seda, et Eesti ja lähiriikide toiduained sisaldavad taimekaitsevahendi jääke vähem. „Näiteks lähistroopilisest või troopilisest kliimavöötmest pärinevad toiduained sisaldavad eestimaisetest märgatavalt rohkem ja märksa erinevamaid taimekaitsevahendite jääke,“ kirjeldas Orgusaar.

Nõuetele mittevastavus tuvastati 2% analüüsitud toodetes, mis näitab, et olukord oli parem kui 2021. aastal.

Euroopa Liidus keelatud taimekaitsevahendi jääke tuvastati eelmisel aastal kuuest EL-i päritolu tootest: Itaalia ja Poola päritolu õuntest, ühest Hispaania päritolu maasikast ja kahest Itaalia päritolu spinatist ehk 1,7% kõikidest analüüsitud tavatoodetest.

Lisaks tuvastati kahest Itaalia päritolu spinatist ja ühest Türgi päritolu greibist piirnormi ületus. Taimekaitsevahendi jääkide proove võeti nii hulgiladudest, jaemüügist kui ka esmatootjate juurest.

Mahepõllumajanduslike esmatootjate juures võeti samuti proove ning ühes proovis tuvastati taimekaitsevahendi jälg. Kohe alustati uurimist, kuid ei suudetud tuvastada taimekaitsevahendi sihipärast kasutamist.

Kõige vähem tuvastati taimekaitsevahendi jääke peedist, kartulist, kurgist, kaerast, nisust ja peakapsast, kus taimekaitsevahendi jääke või jälgi ei leitud peaaegu ühestki analüüsitud tootest.

Kõige rohkem erinevaid TKV toimeaine jääke ühe proovi kohta tuvastas PTA greibi (14 jääki), viinamarjaveini (12 jääki) ja maasika (9 jääki) proovidest.

Orgusaar lisas, et Eesti toidu puhtus on veel üks argument, kinnitamaks, et Eesti toidutootjad on olulised Eesti toidu varustuskindluse ja toidujulgeoleku tagamisel.