Läänemaa elanikud taastavad haruldasi soostuvaid puisniite

Soostunud puisniidu puistu koosneb enamasti vaid sookaskedest ning sealne põõsastik on hõre või puudub sootuks.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Varem Eestis levinud soostuvad puisniidud on tänapäeval kuivendamise või metsastumise tõttu meie maastikupildist kadunud. Kuigi soostunud puisniidu muld on liigniiske, juurdepääs aladele raskendatud ning sealsed taastamis- ja hooldustööd keerulisemad kui kuivematel aladel, leidub Läänemaal huvilisi, kes pingutavad soostuvate puisniitude taastamisel.

„Esimese aasta taastamistööde järel ei paku niit veel vaatajale silmailu, aga kolmandaks aastaks muutub puisniidu ilme juba kaunimaks. Puisniitude taastamine ja niitmine on vajalikud eelkõige selleks, et paraneks meie haruldaste liikide käekäik. Ehmja-Turvalepa hoiualal võib märgata mitmeid kaitsealuseid taimi, näiteks täpilist sõrmkäppa, kuninga-kuuskjalga, soo-neiuvaipa, harilikku käoraamatut ja siberi võhumõõka. Kõigi nende taimede kasvamiseks on vajalikud avatumad valgustingimused,“ lausus Kaie Kattai, Keskkonnaameti maahoolduse büroo maahoolduse spetsialist pressiteate vahendusel.

Soostunud puisniidu puistu koosneb enamasti vaid sookaskedest ning sealne põõsastik on hõre või puudub sootuks. Ehmja-Turvalepa hoiuala on valdavalt metsaala, kus domineerivad lehtmetsad ja 167 ha ulatuses leidub seal ka puisniite, mida viimastel aastatel on loodussõbralikul moel taastatud. 2013. aastal hakkasid aktiivsed kohalikud Läänemaal Litu küla lähistel taastama puisniitu.

Täna on Litu, Kesu ja Võnnu külades taastamisel juba 71 hektarit puisniite, mis on suurim puisniidu kompleks Läänemaal. Aladel on harvendatud puistut ja võsa. Alade säilimiseks on vajalik neid iga-aastaselt niita ja hein koristada, sest mida toitainevaesem on muld, seda liigirikkam on niit.

Täna on Litu, Kesu ja Võnnu külades taastamisel juba 71 hektarit puisniite, mis on suurim puisniidu kompleks Läänemaal.

Nimelt hakkavad toitainerikkal mullal domineerima taimed, mis kiiresti lämmastikku omastades varjavad oma suure kasvuga valguse õrnemate, haruldasemate ja väiksemate taimede eest. Seepärast ongi vaja niidu valgustingimusi parandada, et seal kasvaksid ka ohustatud ja puisniidule omased taimed. Töid teostavad Keskkonnaameti loodushoiutoetuse ja juhiste abil kohalikud elanikud.

Lisaks taastab riigimaal samas piirkonnas puisniite Riigimetsa Majandamise Keskus.

Populaarne

Tagasi üles