Looduskalender ⟩ Sel aastal karulauku ja piibelehte segi ei saa ajada
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
25. märts 2020, 08:47
Sel nädalal on kolm olulist kalendriuudist. Eile loodi kuukalendri järgi kuu ja seetõttu on meil praegu tähistaevas ainult tähed eredalt siramas. Ühel õhtul aias koera jalutades otsisime tütre Aotähega üles Suure Vankri ja Sõela ja Põhjanaela. See on kindlasti lastega praegu põnev õhtumäng ja mõne päeva pärast võib otsida ka esimest noorkuu kriipsukest. Uus kuu peaks tooma ka uue ilma, ilmateenistus ütlebki, et kõle tuul kaob ja läheb soojemaks.
Teine, muidu inimeste jaoks nii oluline ja vaevaline asi, on see, et laupäeval vastu pühapäeva läheme üle suveajale. Aga praegustes karantiinitingimustes on kaotanud paljude jaoks mõtte täpne aeg ja nädalapäevgi. Õpime ilmselt tõusma koos kanadega ja minema magama siis, kui väsimus tuleb. Küllap inimesed vajasidki sellist puhkust pideva kiire ja stressirikka elu järel.
Aga täna, 25. märtsil on ka paastumaarjapäev – üks olulisemaid tähtpäevi meie rahvakalendris. Sel päeval oli igasugune töötegemine rangelt keelatud, aga salamisi on seda ikka tehtud, sest sel päeval sauna suitsuma pandud sealiha seisis hästi ja ei läinud "ussitama" kogu suve jooksul.
Ja kõige tähtsam tabu oli see, et hommikul ei tohtinud enam leivapala ehk linnupetet võtmata välja minna, muidu tulid haigused ja söödikud selga.
Maarjapäevast läheb maa magusaks ja hakkab meile kasvatama toitu.
Pärlipildujad ja mökitajad
Linde on nüüd tagasi päris palju. Nende hääli tasub kuulama minna varahommikul või enne päikseloojangut, siis nad laulavad ja on ka teisi inimesi vähem liikvel. Eriti kaunilt heidab praegu oma pärle peeglile punarind, laulurästas võtab üle ilma hüüda kusagil kuuseladvas.
Soovitan enne kuulata internetist Veljo Runneli loodud leheküljelt www.loodusheli.ee erinevate lindude laule ja need meelde jätta, nii tunnete ära ka need tundmatud, kes enne üldise kevadise sidistamise sekka kadusid.
Mu linnu-uurijast vend Enn Vilbaste soovitab ka enne loojangut minna kusagile metsasihile ja kuulatada, kuidas metskurvits ehk nepp pikki sihti oma patrull-lende teeb, ise valjult aegaajalt õhus krooksatades. On olemas isegi selline loendus, et mitu korda tunni jooksul nepp üle pea lendab. Olen ise kord sedasi avastanud, et minu nepike tuli iga 4 minuti järel.
Aga sel põneval kuulamisel võib äkki lähedusest õhku tõusta ka teine kurvitsaline – tikutaja ehk taevasikk, kes tõesti taevas möhitab. Vend ütleb, et praegu on hea aeg ka linduriks ehk bongariks hakata ja uusi liike otsimas käia – ta nägi sel nädalal Pärnumaal ära raipekotka, uurige, milline ta välja näeb. Kulle ja kotkaid on praegu palju õhus.
Minu maja kohal käib praegu tõeline linnalinnu elu, hommikul vaidlevad õue kohal kolm lõokest, tagasi on mu pesakasti kuldnokk, kes kohe pärale jõudes vilistama kukkus ja tiibu väristades päikesele hõiskas. Paraku on sel tegelasel üks veidrus, ta käib hommikuti pead varblaste pesakasti toppimas ja seda juba nii aastaid – ikka ei ole talle pärale jõudnud, et ta sinna ei mahu.
Sel aastal on vist jõudnud inimesteni arusaamine, et karulauku ja piibelehte pole võimalik segi ajada, sest piibeleht pole veel oma lehti lahti rullinud.
Omajagu meelehärmi põhjustab see muidugi varblastele, kes siis valjult mind oma häältega hommikul äratavad. Hanesid, neid on nüüd taevas nii täis ja tundub, et nad lendavad kogu aeg kusagile täiesti sihitult. Aga ju ikka siht on. Põldudele orast napsama.
Kaseroheline ja pajukollane
Inimlapsedki tegelevad praegu kõige ärasöömisega, mu facebooki-sõbrad söövad pragu kõige innukamalt karulauku. Sel aastal on vist jõudnud inimesteni arusaamine, et karulauku ja piibelehte pole võimalik segi ajada, sest piibeleht pole veel oma lehti lahti rullinud. Nii et iga-aastane peamine loodusuudis karulaugusöömise ohtlikkusest jääb ilmselt ära.
Teine tavapärane loodusmeediapomm peaks plahvatama sel nädalal, sinililled õitsevad, neid saab juba noppima minna. Ja lepiklilled on täies õies, pontsakad käopäkad piilumas. Aga metsast tasub vaasi tuua ka kaseoksi, mis on võtnud juba kergelt roheka tooni ja rohepungalisi toomingaid, nende arengut on põnev jälgida. Pajutibudel on juba kollast, nii et ärkavatel mesimummudel on esimest toitu juba olemas. Ma ei ole veel näinud kimalast, aga selle nädala lõpuks võiks nemadki ringi põriseda. Üleval on juba pruunid konnad, eelkõige rabakonnad ja kui natukegi sooja teeb, siis on nad teedel.
LASTELE
Ilmamäng: Murulauguleib
Lastele ei meeldi eriti süüa rohelist sibulat ja teisi kevadisi taimi, mida vanemad inimesed söövad. Lapsed arvavad, et vanematel inimestel on maitsemeel vanadusest kärbunud. Aga hea meelega söövad lapsed murulauku. Aga et ärasöömine kindlam oleks, siis võib katsetada nii, nagu meie peres kombeks. Murulauk tuleb lõigata
kääridega peeneks ja panna laiale taldrikule ühtlase kihina. Seejärel määrida leivakäärule võid ja vajutada leib, või allapoole, murulaugu taldrikule. Murulauk jääb võileiva külge ja näeb väga ilus välja. Peale võib puistata mõne tera soola ja ma ei tea last, kes seda leiba ära ei sööks, kui ta selle ise teeb.