Kütid lasid lõppenud hooajal rekordiliselt metskitsi ja punahirvi

Punahirv

FOTO: Caro / Andreas Muhs/Caro / Andreas Muhs/Scanpix

Jahimehed lasid lõppenud jahihooajal 24 138 metskitse ja 2756 punahirve, mis on viimaste aastate rekord.

Võrreldes paari viimase aastaga saavutas tänavu rekordtaseme metskitsede ning punahirvede küttimine, teatas keskkonnaagentuuri pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile. Samas põtru kütiti 7163, mis on viimase kolme aasta väikseim arv.

"Möödunud jahihooaja statistika võrdluses eelmiste hooaegadega võib olulisemate muutustena välja tuua rekordtaseme saavutanud metskitsede ja punahirvede küttimise, ütles keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. "Mõlema liigi küttimismahtude suurenemine on seotud nende liikide arvukuse suurenemisega eelnevatel aastatel ning vajadusega arvukuse tõusu jätkumist oluliselt piirata."

Eelnenud jahihooaegadega võrreldes märksa tagasihoidlikum oli suurulukite osas huntide ja metssigade küttimine.

Agentuuri eluslooduse juhtivspetsialist Rauno Veeroja, märkis, et kui ülemöödunud jahihooajal kütiti Eestis kokku 104 hunti, siis möödunud jahihooajal vaid 67. Ta lisas, et hundi küttimismahtude langetamine on tingitud arvukuse langusest, mida saab seostada huntide seas laialdaselt levinud kärntõve tõttu oluliselt langenud juurdekasvu näitajatega, aga ka küttimise negatiivsete mõjudega.

Mõlema liigi küttimismahtude suurenemine on seotud nende liikide arvukuse suurenemisega eelnevatel aastatel ning vajadusega arvukuse tõusu jätkumist oluliselt piirata.

Kütitud metssigade arv, mis on võrreldes 2015. aasta jahihooajal saavutatud rekordtasemega langenud ligemale seitse korda, on tingitud sigade Aafrika katku (SAK) levikust ning osalt ka SAK-i tõrjumiseks rakendatud intensiivsema metssigade küttimisega kaasnenud arvukuse drastilisest langusest.

"Kütitud metssigade arvu langus võrreldes eelnenud 2017. aastaga kõikide maakondade kokkuvõttes on tingitud eeskätt metssea arvukuse langusega kaasnenud küttimismahtude langusest riigi läänepoolsetes maakondades. Kesk- ja Kagu-Eestis, kus metssea arvukus on hakanud taas suurenema, on 2018. aastal kütitud metssigade arv jäänud eelnenud 2017. aasta tasemele ja kohati isegi suurenenud," rääkis Veeroja.

Väikeulukitest kütiti eelnevate aastatega võrreldes oluliselt enam šaakaleid, metskurvitsaid ja valgepõsklaglesid. Kokku kütiti lõppenud hooajal 75 šaakalit, mida on üle kahe ja poole korra enam kui eelneval kahel aastal. Šaakali küttimise suurenemist võib seostada nii šaakali arvukuse tõusu kui ka jahimeeste oskuste paranemise ja huvi suurenemisega selle liigi jahipidamisel.

Viimase kümne aastaga madalaimale tasemele jäi kütitud kährikkoerte arv, mis on seostatav asurkonnas laialt levinud kärntõve ja metssigade talvise lisasöötmise olulise piiramisega kaasnenud arvukuse langusega.

Populaarne

Tagasi üles