Aasta aega maal – edulood, skandaalid ja kurioosum

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF/Scanpix

Aasta jagu Maa Elu on taaskord ilmunud ja ilmutatud ning kuigi maal muutuvad ikka asjad aeglasemalt kui linnas, on ka see aasta olnud Maa Elu lehekülgedel värvikas ja eelnevast veelgi omapärasem. Kajastust on leidnud mitmed üldhuvitavad, kuid ka spetsiifilised teemad, millelt nüüd koore ära korjame ja aastavahetuseks serveerime.

Populaarsemate lugude hulka jõudsid tervet Eestit puudutavad päevakajalisemad lood mesilaste käekäigust, Saaremaa memmekese kodumure, kurioossed ilmalood ning huvitavad persooni- ja perelood eesti maakohtadest. Järgnevalt toome mõned neist juhuslikus järjestuses esile.

Ilmatark: vananaistesuvi – oodatud suvejätk

Tihti hakatakse juba augustis ootama vananaistesuve, eriti kui suvi polnud suurem asi, ja erandiks pole seegi aasta.

Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata.

Maret Kents kirjutas kord: «Vananaistesuvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.»

Loe täies mahus siit.

Video: karupere kimbutab üksikut matkajat

Üksik matkaja suutis Alaska Katmai rahvuspargis matkarajal karudega kohtudes jäädvustada kaadrid karupere eest taganemisest. Uudishimulikud karupojad ei jätnud matkajat aga rahule...

Vaata videot siit.

Eesti poodides müüakse ohtliku nakkusega tomateid

Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil tomateid, mis on nakatunud ohtlike begomoviirustega, selgub reedel Eesti Maaülikoolis kaitsmisele tulevast põllumajanduse õppekava doktorandi Kadri Justi väitekirjast «Begomoviiruste infektsioon tomati viljas».

«Praegusel globaliseerumisajastul, mil toimub ulatuslik toiduainete, sealhulgas köögiviljade import ja eksport, on väga oluline taimmaterjaliga levivate kahjustajate järelevalve,» ütles Just. Viirushaigustest on maailma üks ohtlikumaid begomoviiruste perekonda kuuluv tomati kollase keerdlehisuse viirus (tomato yellow leaf curl virus, TYLCV), mis põhjustab kuni sajaprotsendilist saagikadu.

Loe täies mahus siit.

Võlgades piimatootja kaotab talu ja kodu, kui esmaspäevaks raha koos pole

Igal aastal on Viivi lapsed ja lapselapsed jõulude ajal kokku saanud Kösterite kodus Saikla lähedal Väike-Rahula külas. Tänavuste pühade aegu ei pruugi selleks aga enam võimalust olla. Et nägemise kaotanud ja vaevu liikuda jaksavale 75aastasele naisele tema kodumaja alles jääks, peab ta juba esmaspäevaks kokku saama 13 500 eurot.

Loe täies mahus siit.

Mesilaste mürgitamine: saabusid esimeste proovide vastused

Esialgsetel andmetel tuvastati kolmes proovis taimekaitsevahendite üle lubatud piirmäära kasutamine, mistõttu juhib Põllumajandusamet tähelepanu taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise olulisusele.

Viimase kahe nädala jooksul on Põllumajandusametile (PMA) laekunud 5 teadet hukkunud mesilastest Lääne-Virumaal, Tartumaal, Võrumaal ja Järvamaal. Kontrolle asjaolude tuvastamiseks viis PMA läbi koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA). Proovid võetakse nii hukkunud mesilastest kui lähiümbruses kasvavatest taimedest, nii haiguste kui taimekaitsevahendite kasutamise nõuete järgimise tuvastamiseks.

Loe täies mahus siit.

Täna on erakordselt tugev magnettorm

Täna, 8. septembril leiab aset viimaste aastate üks tugevamaid magnettorme, mille klassifikatsiooniks on KP8, kinnitab Tallinna tehnikaülikooli teadlane Tarmo Koppel.

Magnettorm avaldab uuringute põhjal mõju enim haigetele ja vanematele inimestele, st inimestele, kelle tervis pole kõige parem. Tugevad magnettormid võivad mõju avaldada ka tervetele inimestele, tekitades stressi kardiovaskulaarsele süsteemile.

Loe täies mahus siit.

Tont metsas – välismaine investeerimisfond

«Mina olengi see, kes Eestimaad välismaalastele maha müüb,» ütleb metsamees Mart Erik, kelle ettevõte haldab praegu Eesti suurimat välismaalastele kuuluvat maatulundusmaade kogumit.

Esindate tonti, kes Eestis ringi liigub ‒ välismaa fondid, kelle kätte meie metsad kontsentreeruvad?

Jah. Mu patt on see, et parasjagu on mu ettevõtte, Kinnistu OÜ halduses ligi 31 000 hektarit Eesti maatulundusmaid, millest ligi 17 000 hektarit on metsa. Omanikud on välismaal. Meie korraldame nende maade majandamist.

Loe täies mahus siit.

Viljandi perekond laiendas lihaäri Tallinnasse

Juba üle kahe kümnendi kodulinnas kanda kinnitanud ja populaarne lihamüüja Viljandi Render OÜ tegi mullu üllatava sammu ja laienes kahe poega Tallinnasse, et siingi oma klientuur leida.

Pereettevõtte omanikud on Merike ja Tõnu Roslender ja nende poed kannavad Jaani lihapoe nime. Jaan on Roslenderite suguvõsas levinud nimi, mida on kantud põlvest põlve. Nii Tõnu isa kui ka poja nimi on Jaan. Seetõttu polnud poe nimevalikus kahtlust. Lihatehnoloogiks õppinud poeg Jaan on koos õdede Birgiti ja Brigitaga vanematele abiks ettevõtte vedamisel. Peres on viis last, Jaan on ainuke meessoo esindaja.

Loe täies mahus siit.

Ilmaennustus muutub täpsemaks

Tänavune ilm tõestas taas, kui väga me puhkus ja töö sõltub ilmast, seepärast tahaksid inimesed ilmateenistuselt oma kodukoha kohta suisa tunniajase täpsusega prognoose. Selle soovi täitumine polegi ebareaalne.

Ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak ütleb, lähema paari aasta jooksul on hankimisel tarkvara, millega saab kiiremini ilmamudeli prognoosiarvutusi korrigeerida ja operatiivseid prognoose teha. «Kuid detailsete prognooside korral tuleb arvestada, et need on usaldusväärsed eelkõige üheks-kaheks ööpäevaks. Pikema aja korral suureneb ajalisest nihkest tingitud ebatäpsus,» lisab ta.

Loe täies mahus siit.

Autojuhist firma juhiks ja omanikuks

Kui Vello Teder sõjaväest tulles noore mehena veoautorooli istus ja oma esimesed välismaasõidud tegi, ei osanud ta arvata, et kunagi 50 veokiga autoparki ja selle juurde käivat remonditöökoda pidama hakkab.

Kui mööda lõputuna tunduvat auklikku kruusateed Raasikul Aave Transpordi kontorisse jõuan, võtab mind vastu noor naine, kellega telefoni teel suhelnud olin. «Kus isa on?» küsib ta koridoris kõndivalt mehelt, aga see ei tea vastata. Siis helistab ja lõpuks leiame otsitu üles toast, kus kohvi juuakse. Teen kohe järelduse, et tegu on perefirmaga, ainult, nagu hiljem selgub, ei moodusta pere mitte see noormees koos firmajuhiga, vaid hoopis firma raamatupidaja ja asjaajaja Maret Mihklepp on Vello Tederi tütar. Lisaks kuulub algusest peale ettevõtte omanike ringi Vello naisevend Aare Kattai.

Loe täies mahus siit.

Tagasi üles