Ilmaennustus muutub täpsemaks

Ilmateenistuse juhtivsünoptiku Taimi Paljaku sõnul on inimeste huvi täpse ilmaennustuse vastu märkimisväärselt kasvanud, kuna mitme eluala tööd on ilmatundlikud. Foto: Georg Kõrre

Tänavune ilm tõestas taas, kui väga me puhkus ja töö sõltub ilmast, seepärast tahaksid inimesed ilmateenistuselt oma kodukoha kohta suisa tunniajase täpsusega prognoose. Selle soovi täitumine polegi ebareaalne.

Ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak ütleb, lähema paari aasta jooksul on hankimisel tarkvara, millega saab kiiremini ilmamudeli prognoosiarvutusi korrigeerida ja operatiivseid prognoose teha. «Kuid detailsete prognooside korral tuleb arvestada, et need on usaldusväärsed eelkõige üheks-kaheks ööpäevaks. Pikema aja korral suureneb ajalisest nihkest tingitud ebatäpsus,» lisab ta.

Praegu saavad need, kes soovivad kindla paiga kohta tunniajalise täpsusega ilma ette teada, uurida ilmateenistuse asukohapõhist prognoosi. See näitab ilmamudeli HIRLAM poolt arvutatud näitajaid ja sünoptikud neid ei muuda. Paljaku sõnutsi on nad sellele prognoosile saanud kahetist vastukaja. «Kui mudel on ilmaolukorra täpselt ette arvutanud, vastab ilm prognoositule ja inimesed on rahul. Vastasel korral aga on kasutajad väga pettunud ja nördinud,» ütleb ta.

Inimeste huvi täpse ilmaennustuse vastu on märkimisväärselt kasvanud, kuna mitme eluala tööd on ilmatundlikud. Näiteks ehitustööle seab piiranguid tugev tuul ja rohked sademed, aga ka temperatuuri langus alla nulli.

Merel liikuvatele alustele, esmajoones väikestele, aga tugeva tormiga ka suurematele, on tuule tugevus määrava tähtsusega. Niisamuti ei saa sadamas tormituulega laadimis- ja lossimistöid teha. Põllumehed on ilmast väga sõltuvad, esmajärjekorras on tähtsad sademed: kevadel pidurdab nende nappus taimede vegetatsiooni, suvine ja sügisene rohke sadu aga hävitab saaki.

«Selle aasta kehv sügis on näitena varnast võtta. Pikalt sooja ja niiskena püsiv sügis sunnib metsamehi ikka ja jälle uurima, kas on lootust külmenemisele, et metsa üles töötama minna,» räägib Paljak. «Üha sagedamini on küsijal juba mitmest ilmaportaalist andmed vaadatud ja kui need erinevat ilma näitavad, siis pöördutaksegi ilmateenistusse ja uuritakse, mida meie arvame.»

Kiirem andmeedastus

Ilmateenistus mitte üksnes ei vaata ette, vaid ka kontrollib tagantjärele oma prognooside paikapidavust ja kõige lihtsamalt kontrollitav on õhutemperatuur, mille täpsus lähemaks ööpäevaks ulatub 86–99 protsendini. Õhusooja ennustamisel arvestatakse pilvisuse, tuule suuna ja kiirusega. Rannikualadel saab määravaks tandem – veetemperatuur ja tuule suund, mis muudab õhutemperatuuri raskemini prognoositavaks.

Kindlasti on nüüdsed ennustused viie aasta tagusega võrreldes täpsemad. «Prognoosid on nii ajaliselt kui ka ruumiliselt liikunud täpsuse suunas ja kandev osa selles on ilmamudelitel, mille arendus on andnud häid tulemusi,» seletab Paljak.

Automaatjaamade paigaldamisega on andmeedastus läinud kiiremaks. Manuaalselt tehti enamik vaatlusi kolmetunnise intervalliga, nüüd uuenevad andmed nii tunnise kui ka kümneminutilise intervalliga. Lisaks kogutakse veel minutiandmeid, mis võimaldavad hiljem eriti täpselt näiteks erakorralisi ilmasituatsioone analüüsida, räägib ilmateenistuse ilmavaatluse osakonna juhataja Miina Krabbi.

«Üldjuhul on automaatseadmed üsna täpsed, kuid selliste atmosfäärinähtuste nagu udu ja tuisk tuvastamisel võivad vahel siiski hätta jääda. Näiteks ei suuda teha vahet lõkkesuitsul ja udul,» seletab Krabbi.

Kuuprognoos ei tõsta mainet

Paarist päevast pikema aja peale koostatud prognooside täpsus läheb langusesse. Kui ilmataadid jagavad meelsasti juba sügisel ennustusi, kui valged või mustad jõulud tulevad, siis sünoptikud suhtuvad skeptiliselt isegi kuuprognoosidesse.

Paljak tõdeb, et kuuprognoosi tegemine ei tõsta ilmateenistuste mainet. «Pikema aja peale ei ole Läänemere ümbruse 60. laiuskraadi ligidal ilm täpselt ennustatav,» selgitab ta.

Meie asupaik on arvukate madalrõhkkondade tallermaaks ja nende liikumist ei suuda ilmamudelid pika aja peale täpselt prognoosida. «Väikseimgi kõrvalekalle madalrõhkkondade trajektooris või kiiruses pöörab pea peale kogu prognoosi, sealhulgas õhutemperatuuri muutuse,» selgitab Paljak. «Kui pikaajaline prognoos tõeseks ei osutu, siis inimesed ei tee hinnaalandust ja on nördinud nagu iga informatsiooni korral, mis ei vasta ootustele.»

Kuuprognoosi avaldab ilmateenistus oma veebilehel üldistatud kujul ning pikema versiooni edastab riigiametitele ja sadamatele.

Kuna ilm mõjutab meid kõiki, on huvi selle vastu suur ja pikaajaline ilmaprognoos on muutunud meedias omamoodi meelelahutuseks, nagu horoskoopki.

«Mina ei poolda seisukohta, et ilmaprognoos võiks ka meelelahutuseks olla,» lausub Paljak. «On väga ohtlikke ilmastikunähtusi, mida inimesed peaksid tõsiselt võtma. Ilmateenistus ei saa korraga olla nii tõsiselt võetav ja hoiatav kui ka meelelahutust pakkuv asutus.»

Hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta edastab ilmateenistus harilikult 6–12 tundi ette. Kui ilma ohtlikuks muutumine ei ole veel väga kindel või on ajalist ebaselgust, kuid nähtus võib nõuda kas Häirekeskuselt, Päästeametilt või Maanteeametilt selleks valmistumist, siis neid teavitatakse ka 24–48 tundi ette.

«Kuid sel juhul rõhutame, et olukord võib muutuda ja mõjud ei tarvitse nii tõsised olla. Avalikkusele selle info kohene edastamine tekitaks pidevalt infomüra ja tõesed hoiatused võivad sellesse hajuda,» lisab Paljak.

Kes on põllumehe hädas süüdi?

Paljud on viimastel kuudel ohates taevasse vaadanud ja imestanud: kust ometi see tohutu veehulk pärit on? Paljak seletab, et valdav osa niiskusest, mis meie aladele jõudis, on pärit Atlandi veeväljade kohalt. Pilvemassid jõudsid kas otse tugevas läänevoolus või ringiga üle Kesk-Euroopa. Kuid ka sel juhul oli põhiosa niiskusest pärit ookeani kohalt. Paaril korral jõudsid meile lõunatsüklonid, mis tõid osa niiskusest kaasa Vahemerelt.

Väga pikaajalisest ilmaprognoosist rääkides on pakutud, et kliima läheb soojemaks ja Eestiski võiks julgemalt virsikupuid aeda istutada, teise teooria kohaselt on tulemas hoopis väike jääaeg.

«Kliima on aastasadade jooksul pidevalt muutunud ja arvan, et muutused toimuvad ka tulevikus,» ütleb Paljak. «Pooldan kliimat käsitledes pigem terminit kliimamuutus, mitte ühesuunalist terminit kliima soojenemine. Arvan, et praegune soojenemistendents pöördub mõne aja pärast jahenemisele. Mil määral ja kui kauaks – see on küsimärk. Siin on loodusel endal väga kaalukas sõna öelda. Inimene peaks jälgima muutusi ja rohkem loodusega arvestama, püüdlema vähema saastatuse ja tervislikuma elukeskkonna poole.»