Ilmatark: vananaistesuvi - oodatud suvejätk

Foto: Elmo Riig / Sakala

Tihti hakatakse juba augustis ootama vananaistesuve, eriti kui suvi polnud suurem asi, ja erandiks pole seegi aasta. 

Kuna kätte on jõudnud september ja ilmad on muutunud päris sügisesteks ja kõledateks, tasubki seekord juttu teha vananaistesuvest – mis see on ja millal võib seda oodata. 

Maret Kents kirjutas kord: «Vananaistesuvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.»

Juba augustis võis kuulda, et vananaistesuvi ongi käes (oli ju näiteks 31. augustil 19...24 kraadi, päikesega tundus ilm lausa palav). Tegelikult oli siiski veel pärissuvi, sest ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis pidevalt üle 13 kraadi.

Meenutuseks, et klimaatiline suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembesi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. Sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõppeb siis, kui see temperatuur püsib alla +5 °C. Isegi veel praegu ei saa ilmaandmete põhjal väita, et päris- ehk klimaatiline suvi on lõppenud, sest enamasti on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud üle 13 kraadi ja öökülmi pole õieti veel olnudki.

Mis on vananaistesuvi ja millal seda võib siis oodata?

Paraku on vananaistesuve määratlus küllaltki segane. Euroopas mõistetakse vananaistesuve all üldiselt septembris või oktoobris mitmepäevast soojade päevade ja kargete öödega ilma, mille põhjuseks on blokeeriv kõrgrõhkkond (antitsüklon).

Tavaliselt väidetakse, et vananaistesuvest ei saa rääkida enne astronoomilise või pärissuve lõppu, millega kaldun nõustuma, ja sel juhul ei saaks veel vananaistesuvest rääkida, isegi kui nüüd läheks ilm soojaks ja päikeseliseks. Samas, kui näiteks augusti lõpp või septembri algus on väga jahe ja pilvine (ööpäeva keskmine alla 13 °C), kuid seejärel näiteks septembri keskpaigas on mitu päeva sooja ilma (päevane maksimum vähemalt +17 °C), siis võiks seda ikkagi nimetada vananaistesuveks. Päris üksmeelel ollakse vist küll selles, et septembri lõpus või oktoobris olevat ilusate ja soojade ilmadega perioodi võib pidada vananaistesuveks.

Niisiis on vananaistesuve peamiseks kriteeriumiks ikkagi just blokeeriva kõrgrõhkkonna olemasolu, mis suudab pakkuda mitu päeva kuiva ja päeval sooja ilma, kusjuures pärissuvi peaks selleks hetkeks olema juba lõppenud. Lähiminevikust olid väga ilusad vananaistesuved näiteks 1999., 2000., 2005. a, nendest 1999. ja 2005. a. juhtumid olid septembri lõpus, kusjuures ööpäeva keskmine küündis klimaatilise suveni ehk oli üle 13 kraadi.

Kuigi praeguseni on ilmad jahedad ja tuulised, tundub, et ilm võib pisut soojemaks muutuda, sest jahe idavool asendub lõunakaartest saabuva soojema õhumassiga. Vananaistesuve pole praegu küll ette näha – pigem toovad tsüklonid ja nende lohud pilves ja sajuseid ilmu, kuid jagub ka kuivemaid hetki. Öökülmaohtu esialgu ei paista, kuid päeviti on vaid mõnel pool üle 15 kraadi oodata (parema stsenaariumi kohaselt 10. ja 11. septembril 15...20 °C), seda ikka siis, kui on kuivem ja päikeselisem.