R, 9.12.2022

Mida teha muruga, kas rohelist asfalti või punkari soeng?

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Mida teha muruga, kas rohelist asfalti või punkari soeng?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ilus või hirmus? Margareetadest vallutatud muruplats on mõnele unistus, aga teisel riivab silma.
Ilus või hirmus? Margareetadest vallutatud muruplats on mõnele unistus, aga teisel riivab silma. Foto: Riina Martinson

Käes ongi aeg muruniidukitele hääled sisse lüüa, aga esmalt tasub kaaluda, kui palju tänavu oma maa peal niidumasinal „rohelist asfalti” toota lasta.

Oleme juba harjunud, et varakevadel kulu ei põleta, aga nüüd püütakse meid harjutada mõttega muruplatsil hoopis heinal kasvada lasta. Ühest küljest on siin küsimus igaühe ilumeeles, aga mis veelgi tähtsam: kas pikad rohukõrred meelitavad puugid meie aeda?

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi on teaduskirjandusest selgitanud kulu põletamise ja puukide arvukuse seost ning on veendunud, et kulupõletamise keeld puukide arvukust ei tõstnud. See, et inimestele tundub, et puuke liigub rohkem, on seotud meie eluviisi muutusega. Esiteks on maastik teistsugune. Kui varem peeti rohkem loomi, karjatati neid ja tehti heina, siis nüüd on ühe-kahe lehma pidamine sisuliselt lõppenud ning need jõeluhad, kraaviperved, metsaservad ja väiksed aasad, mis varem loomadele talvesööta varudes paljaks niideti, kasvatavad nüüd heina, mida keegi ära ei korista. Nii tekib aastatega paks kulu- ja kõdukiht, kus puukidel mõnus talvituda.

Teisalt liiguvad inimesed ise looduses rohkem, näiteks sportimas ja koertega jalutamas ja nood nuusivad niitmata alasid.

Üks põhjus, miks puukidel praegu hea levida, on Talvi hinnangul seegi, et puukide vaheperemehi ehk näiteks närilisi, jänesed, siile ja metskitsesid on rohkem. Kes oma aias siili lähedalt näinud, siis kindlasti on märganud, et tal on tavaliselt puugid küljes. Samuti mõjuvad puukide levikule soosivalt sagenevad pehmed talved.

Niitmata alad on puukidele küll soodsad, kuid selleks, et aedades hakkasid puugid aktiivselt liikuma, on vaja mitme asjaolu kokkulangemist: kõigepealt vaheperemeest – lemmikloomad ja looduslikud imetajad – ning talvitumiseks kulu ja kõdukihti. Kui rohumaa on suvel korra või paar niidetud ja hein ära viidud, siis kõdukihti ei teki.

Laske õitel olla

Vähem niitmise eestkõnelejaks on saanud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juht Aveliina Helm, kelle sõnutsi on inimesed hakanud rohkem loodusele mõtlema. „Niitmisrežiimi muutmine on lihtsamaid viise oma väike panus niidutaimede ja tolmeldajate käekäigu parandamiseks,” sõnas ta. „Ühel suvepäeval võib liigirikka niidukoosluse igal hektaril olla mitu miljonit õit, mis aitavad toetada tuhandeid tolmeldajaid päevas.”

Viimase saja aastaga on Eesti maastikest kadunud 1,7 miljonit hektarit niidukooslusi – nende pindala on langenud 95%, 1,8 miljonist hektarist on järel vaid ligikaudu 100 000 hektarit. Kui puukide levikule on soodne, siis väga raskelt mõjub tolmeldajatele ja liblikatele.

„Kunagistest õierohketest heina- ja karjamaadest on järel vaid riismed ning needki on vaikselt kadumas, mis tähendab, et tolmeldajatel on võrreldes varasema ajaga toiduga kitsas käes,” rääkis Helm. „Mina soovitan vaadata tolmeldaja pilguga oma koduõues ringi, kas paarisaja meetri raadiuses on ikka piisavalt õisi igal hetkel, et väike erakmesilane või kimalane saaks oma asjad aetud.”

Kui vähegi suudate, laske praegu murus õitsvatel maajalgadel esmalt tolmeldajaid toita.
Kui vähegi suudate, laske praegu murus õitsvatel maajalgadel esmalt tolmeldajaid toita. Foto: Riina Martinson

Kui tolmeldajad tagavad oma tööga meile hea õuna- ja marjasaagi, siis meiegi saame neile appi tulla. Kui teie valdustes on liigirikas niidukooslus, siis niitke seda vaid korra aastas ja viige hein kindlasti ära.

Kui teil on aga muruplats, siis hooldage seda nagu punkari soengut, kus on kolme tüüpi lõikust. Esiteks sagedamini niidetavad alad – jalgrajad ja piknikuplatsid –, need, kus te tõesti tahate kogu aeg kõndida. Siis korra kuus niidetavad alad, kus murutaimed jõuavad õitsema minna ja tolmeldajatele rikkalikku toidulauda pakkuda, ning lõpuks vaid korra aastas vikatiga niidetavad alad, kus saavad elupaiga Eesti niiduliigid ja toidulaua väga mitmekesine elustik. Kui sellist liigirikast ala ei ole, saab seda ise ka taasrajada, külvates Eesti niiduliikide seemneid, neid saab osta ja või ise loodusest korjata.

„Kui rääkida niitudest, siis on tegu ikka püsivate ja mitmeaastastest kodumaist päritolu taimeliikidest aladega,” sõnas Helm. „Lilleaasade või lillemuru nime all müüdavad segud ei ole kodumaistest liikidest ja valdavalt on tegu üheaastastest taimedest värvikireva seguga, kus on eri värvi rukkililled, moonid, saialilled. Need on väga ilusad ja murust on nad kindlasti paremad, kuid üldiselt peaks neist mõtlema kui lihtsalt toredast peenrakujundusest.”

Harju uut moodi mõtlema

Kindlasti on paljudel raske harjuda mõttega, et niitmata plats võib olla ilus. Helm soovitab niitmata alad justkui raami sisse jätta. Harvem niidetud laigukest ümbritsevad sagedamini niidetavad alad, millest on kujundatud käiguteed. „See jätab korrastatuse mulje,” õpetas ta.

Sobivaim aeg niita on heinakuul, juulis. „Kindlasti tuleb niide eemaldada ehk teha heina, nii nagu mullu ja muiste,” rääkis Helm. „Sobib ka varajasem või hilisem niitmine. Juuni keskpaigas ja lõpus niitmine võib aidata taimede liigirikkust tõsta ning siis lähevad juuli lõpuks taas niidulilled alal õitsema, augustis niitmine aga võimaldab liblikatel oma elutsükli toidutaimedel lõpetada ja niiduliikide seemnetel valmis saada.”

MURULE PUNKARI SOENG

Hooldage oma muruplatsi nagu punkari soengut, kus on kolme tüüpi lõikust:

•       Sageli niidetavad alad – jalgrajad ja piknikuplatsid ehk need, kus te tõesti tahate kogu aeg kõndida.

•       Kord kuus niidetavad alad, kus murutaimed jõuavad õitsema minna ja tolmeldajatele rikkalikku toidulauda pakkuda. Muruniiduki niitmiskõrgus võiks olla 2,5–5 cm. Neid võib ka vaheldumisi niita, nii et alati oleks aias õitsevat muru.

•       Vaid korra aastas vikatiga niidetavad alad, kus saavad elupaiga Eesti niiduliigid ja toidulaua mitmekesine elustik. Näiteks on sellised alad väga vajalikud liblikatele.

Märksõnad
Tagasi üles