Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Roosiõitest keeda teed ja moosi

Loo autor oma aia rooside keskel.
Loo autor oma aia rooside keskel. Foto: Toivo Niiberg

Tavaliselt mõeldakse mõiste „roos” all kibuvitsa kultuurteisendit või sorti. Roose kasvatatakse ilutaimena, ka kroonlehtedest toodetavat roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks.

Roosisorte on registreeritud umbes 25 000, need on jaotatud omakorda ligemale 50 sordirühma. Enim kasvatatakse ja kasutatakse maailmas 8000 – 10 000 roosisorti. Tänapäeval käib roosiaretus täis­tuuridel ja igal aastal registreeritakse uusi sorte.

Kroonlehed toidus

Kibuvitsa ja roosi õite kroonlehti, eeldades muidugi, et need ei sisalda taimekaitse- ja säilitusvahendeid, saab kasutada pea kõikide toitude kaunistamiseks. Toorsalatitesse, aga ka teistesse salatitesse segada õite kroonlehed vahetult enne roa serveerimist ja ilusamad jätta kaunistuseks. Salatitesse segamiseks soovitatakse kroonlehed näppude vahel väiksemaks rebida.

Roosiõied sobivad värvikaks lisandiks kõikidele kuivatatud ravimtaimesegudele, et kaubanduslikku välimust parandada. Kroonlehtedes leiduvad värvained kuumas vees üldiselt lagunevad ja domineerima jääb roosakas või kollakas varjund.

Roosiõied ravimina ja kosmeetikas

Roosiõitel on antiseptiline ja antioksüdatiivne toime. Nad sisaldavad rikkalikult A-, B₃-, C-, D- ja E-vitamiini. Roosiõitest ravimtooted vähendavad depressiooni. Need tooted valmistatakse roosi kroonlehtede purustamisel ja loodusliku roosivee, essentsi ja õlide ekstraheerimisel.

Tagasi üles