Hundikutsikad nõuavad järjest toekamat kõhutäidet

Tänavu kevadel sündinud kutsikad hakkavad vanematega jahil käima alles talve eel.

FOTO: Arvo Meeks

Kohe on käes aeg, mil uudistest loeme ja kuuleme huntide sagenenud rüüsteretkedest lammaste juurde, ja üldlevinud on arvamus, et hilissuvel võtavad vanad hundid kutsikad sappa, et neile lammaste peal murdmist õpetada.

Tegelikult on hundikutsikad veel tükk aega pesas ja teevad lühikesi käike ümbruskonnas. Küll aga tahavad kasvavad noorukid järjest toekamat kõhutäidet ja nii peavadki vanemad neile rohkem sööki ette tooma. Kuna hunt on tark loom, siis saagi valib ta sellise, mida lihtsama vaevaga kätte saab, seletab hundikahjude hindamisega tegelev Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kutsikate müüt

Hundil sünnib enamasti kolm kuni seitse kutsikat. Vähem on kutsikaid nooremal loomal ja kehv aasta mõjutab samuti. Kogenud vanemal võib olla seitse kuni kaheksa kutsikat. Kindlasti ei kasva kõik kutsikad täisealisteks, hea on, kui järgmisel kevadel on neist elus üks-kaks.

Ehkki arvatakse, et augusti teisest poolest võtavad hundid kutsikad jahiretkele kaasa, ei ole see hundiuurijate hinnangul nii. «Selleaastased kutsikad ei hakka vanematega jahil käima enne hilissügist,» ütleb Talvi. «See arvamus, et augusti pimedatel öödel, mil murdmised sagenevad, hakkavad kutsikad murdmas käima, on kindlasti vale. Kutsikad püsivad veel pesakohas.»

Toitu toovad neile vanemad. Nad murravad saaklooma, söövad seda murdmiskohal nii palju, kui jaksavad ja aega on, ning oksendavad toidu pesitsuskohas kutsikatele.

«Hunt on karjaloom ja karjas domineerib alfapaar – alfaemane ja -isane. Lisaks on karjas eelmise ja üle-eelmise aasta noori, kes osalevad jahil ja territooriumi kontrollimisel, kuid ei sigi,» seletab Talvi.  

Kui eksperdid lähevad lambakasvataja juurde huntide tekitatud kahju hindama, siis üldjuhul nad oskavad öelda, kui suur oli kari ja kas murdis oskustega loom või alles noor ja kogemusteta. «Me võime oma kogemuse pealt hinnata, aga samal ajal rõhutame, et kui pole ise näinud, siis sajaprotsendilise kindlusega ei tohi väita, mis sündmuskohal toimus,» lisab Talvi.

Hirmud toidulaualt kadunud katkusea pärast

Lambakasvatajate üks hirmudest on seotud sigade Aafrika katku tõttu kadunud metssigadega. Kas nüüd hakkavad hundid rohkem karju kimbutamas käima?

«Kui Lõuna-Eestist, kuhu esimesena seakatk jõudis, tulid küsimused, kas nüüd teevad koduloomade murdmised tormilise hüppe, siis senised andmed ei kinnita neid hirme,» räägib Talvi. «Olemasolevate andmete põhjal ei saa väita, et metssigade otsa saamise järel langeb koormus kariloomadele. Lokaalselt võib murdmistes olla kõikumisi, aga seda on olnud läbi aegade.»

Üheks põhjuseks on siin ilmselt soojade talvede tõttu taastunud metskitsede populatsioon. Peale selle muutuvad üha tavalisemaks punahirved, eriti saartel ja Lääne-Eestis on neid juba arvukalt. Need on hundile väga sobivad saakloomad.

«Hunt murrab saaklooma, kes on piirkonnas kõige tavalisem. Kuna hunt on väga plastiline, nutikas ja kohanemisvõimeline loom, on ta inimesele väärikas vastane. Kui hunt saab korduvalt kinnitust, et selles piirkonnas on lammas kõige kergemini saadav saakloom ja olukorra muutusi ei järgne, siis ta kohandub kiiresti lammastele,» tõdeb Talvi.

Populaarne

Tagasi üles