Veterinaarametilt ootaksid mesinikud lisaks kontrollile rohkem abi haiguste tõrjel. Lõpuks oleks tore, kui Eesti riik üldiselt tunnustaks senisest rohkem mesinike rolli Eesti maaelu ja keskkonna toetajana. On ju teada, et mesilaste tolmeldamise kaudu sündiv kaudne tulu lisasaagina põldudel ja aedades on 8–10 korda suurema rahalise väärtusega kui kogutud meesaak. Mesilased on nagu „kuldmune munevad kanad”, keda tasub hoida ja mesinikke nende pidamisel toetada.
Mesinikele oleks tunnustus, kui riik väärtustaks mesinike panust ja innustaks neid, makstes mesilasperede pidamiseks toetust. See aitaks tõsta meie mesinike konkurentsivõimet mee tootmisel ja turustamisel, sest asume ju Euroopa Liidu avatud turul. Meid ei saa otse võrrelda Lõuna-Euroopa mesinikega, kes ei pea mesilastele talvesööta üldse andma. Soome riik näiteks annab mesinikele toetust 20 eurot mesilaspere kohta, Läti pisut vähem, aga siiski. Loodame, et uus aasta toob meie mesinike ootusi arvestavaid positiivseid muudatusi. Mesinikele ja mesilastele tahaksin soovida tugevat tervist, ühtehoidmist ning uuel hooajal head meesaaki.
Mesilane on metsik liik, mida inimesel ei ole õnnestunud kodustada.
Mesilased kogunevad talvel kobarasse ja teevad sooja tiibu liigutades.
Korjemesilaste tiivad kuluvad suvel lennates läbi 15–20 päevaga.
Halva ilmaga on mesilased pahuramad ja nõelavad rohkem.
Eestis on 6000 mesinikku, neist 40–50 suurtootjad.
Mesilaspere tarvitab ise aastas ära sada kilo mett.
Keskmine aasta meesaak tootmismesilas on 30–70 kg mesilapere kohta.
Mesinik kulutab tootmismesilas ühe mesilaspere kohta aastas keskmiselt 8–10 töötundi.
Puhtal kujul on Eestis soodsates oludes võimalik koguda võilille- vaarika-, rapsi- või kanarbikumett.