N, 1.12.2022

Tarmo Tamm: üks võimalus oleks seakasvatussektorit toetada MES-i kaudu

maaelu.postimees.ee
Tarmo Tamm: üks võimalus oleks seakasvatussektorit toetada MES-i kaudu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tarmo Tamm.
Tarmo Tamm. Foto: Erakogu

Riigikogu maaelukomisjonis oli tänasel videoistungil tähelepanu keskmes olukord Eesti seakasvatussektoris.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm ütles, et tänane arutelu koos seakasvatajate esindajatega tõi välja sõlmküsimused, mida on vaja lahendada, et Eesti seakasvatajatel oleks võimalik ellu jääda tihedas majanduslikus konkurentsis.

„Seakasvatussektor vajab rohkem toetust, et tulla toime kiiresti kasvavate tootmiskulude ja pingelise turukonkurentsi tõttu. Olukorra parandamine on nii seakasvatajate, tarbijate ja riigi koostöö kätes,“ märkis Tamm.

Ta selgitas, et hoolimata Eesti sealihatootmise suurest potentsiaalist, on sektor üha tõsisemas kriisis. Samal ajal, kui sealiha kokkuostuhinnad langesid, tõusid järsult energia ja sööda hinnad, mille tulemusel oli täistsüklilises seafarmis ühe nuumsea realiseerimisel tekkinud kopsaks kahjum. „Riik peab leidma täiendavad vahendid, et rohkem toetada Eesti seakasvatussektorit kodumaise tootmise tagamiseks. See on toidujulgeoleku küsimus,“ rõhutas Tamm. Ta lisas, et üks võimalus on seakasvatussektorit toetada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu.

Statistika näitab, et lihatootmise suurimaks valdkonnaks on sealihatootmine, mis moodustas möödunud aastal toodetud lihast 55%. Aastaga on Eesti sealihatoodang vähenenud 2%, seda vaatamata asjaolule, et suudame kodumaise sealihaga katta vaid umbes 85% siseriiklikust tarbimisest. Statistikaameti andmetel oli sigade arv aastalõpu seisuga 308 100. Võrreldes 2020. aastaga on sigade arv 3% vähenenud.

Kuigi Eesti seakasvatajatel oleks võimekus sealiha isevarustatus tagada, siisviitavad prognoosid, et sealihaga isevarustus jätkab langemist ning sealiha import kasvab.

Maaeluministeeriumi teabe kohaselt on viimase enam kui poole aasta jooksul seakasvatajaid toetatud kahel korral erakorrakorralise toetusega. Hiljuti jõudis seakasvatajateni ka eelmise aasta loomade heaolu toetus. Need summad kokku küündivad ligikaudu 9 miljoni euroni, mis moodustavad enam kui kümnendiku sektori kogutoodangust. Samas ei saa riik siiski sekkuda seakasvatajate tegevusvaldkonda sel määral, et võtta lõpuni enda kanda äritegevuse riske.

Seepärast peame toetama seakasvatust kiiresti, üheks võimaluseks, mis väärib arutamist, on kodumaise sealiha kasutamine näiteks lasteaedades ja koolides riigihangete kaudu.

Maaelukomisjoni aseesimees Merry Aart ütles, et toidujulgeoleku küsimused on tõusnud viimasel ajal eriti teravalt päevakorda. „Seepärast peame toetama seakasvatust kiiresti, üheks võimaluseks, mis väärib arutamist, on kodumaise sealiha kasutamine näiteks lasteaedades ja koolides riigihangete kaudu,“ ütles Aart.

Riik on küll toetanud seakasvatussektorit, kuid sellest pole piisanud. Seakasvatajad tegid seetõttu pöördumise valitsusele ja maaelukomisjonile, milles nad paluvad riigipoolset sekkumist, et seakasvatajatel oleks võimalik ellu jääda tihedas konkurentsis.

Pöördumises toodud arvamuse kohaselt on minimaalse abi vajadus kogu seakasvatussektorile 6 miljonit eurot, mis katab umbes kolme kuu puudujäägi, kuid sõltuvalt kriisi edasisest kulust võib abi vajadus ulatuda ka 12 miljoni euroni.

Tarmo Tamm ütles, et maaelukomisjon jätkab arutelu Eesti toidujulgeoleku tagamise küsimuses.

  • Maaelukomisjoni istungil osalesid Eesti Tõusigade Aretusühistu, Atria Farmid OÜ, HKScan Estonia AS, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad ja maaeluminister Urmas Kruuse.
Märksõnad
Tagasi üles