"Seakasvatusettevõtte üheks suuremaks kuluartikliks on sööt. Söödakulud loomakasvatuses kokku on aastaga tõusnud 22%, kuid seakasvatus sõltub väga suures mahus ostusöötadest, mille hind on tõusnud üle 40%. Kui veel kaks aastat tagasi oli kuu keskmise rümba kokkuostuhinna (eur/kg) ja sigade ratsiooni ühe põhikomponendi – söödaodra (eur/kg) suhe 12,36, siis selle aasta jaanuariks oli see langenud üle kahe korra, olles 5,84. Kahe aasta jooksul on söödaodra ühe tonni hind kallinenud 143 eurolt 245 euro peale,“ selgitatakse pöördumises.
Kuigi söödavilja hinnad on tõusnud kõrgustesse, siis sealiha nn vabaturu kokkuostuhind on juba viimased pool aastat olnud umbes kolmandiku madalam tegelikest tootmiskuludest.
Lisaks kulude olulisele kasvule paistab seakasvatus silma ka erakordselt ebasoodsa turuolukorra pärast. Kuigi söödavilja hinnad on tõusnud kõrgustesse, siis sealiha nn vabaturu kokkuostuhind on juba viimased pool aastat olnud umbes kolmandiku madalam tegelikest tootmiskuludest. See ongi kodumaise tootmise tõsise löögi alla pannud.
Oma jälje sektorile on jätnud ka COVID-pandeemia, mille aegne kokkuostuhinna langus ja sisendite tõus on tabanud ka teisi EL liikmesriike. Eriti valusalt on see mõjutanud Eesti sarnaseid väikeriike, kus väike tootmise maht ei võimalda efektiivsemat tootmist ja ekspordivõimaluste realiseerimist.
Eesti valitsus otsustas möödunud aastal Eesti seakasvatust erakorraliselt toetada. Toetus 2,4 miljoni euro ulatuses maksti välja käesoleva aasta jaanuari lõpus. 2,4 miljonit eurot on võrreldav Eesti seakasvatuses praegustes tingimustes ühes kuus tekkiva kahjuga. See tõi mõningast leevendust, kuid praeguses olukorras vajab seakasvatus hädasti tõhusat toetust, et tootmine saaks jätkusuutlik olla.
Eesti seakasvatajatel on pikaajaline visioon ja eesmärk, kuidas Eesti sealihatootmine muuta konkurentsivõimelisemaks ning jõuda 100% isevarustatuse tasemeni.
Seakasvatajad on alustanud kvaliteediprogrammi välja töötamist, mille eesmärk on ühtlustada toodangu kvaliteeti, tugevdada tarnekindlust ning luua tarbijate jaoks usaldusväärne kaubamärk „Eesti Liha“, mida tuntakse ja usaldatakse nii koduturul kui eksportturgudel.
Lisaks on seakasvatajad alustanud läbirääkimisi tootjaorganisatsiooni loomiseks, et läbi koostöö suurendada oma turujõudu ning luua võimalused oma toodangule suurema lisandväärtuse loomiseks. Selleks, et Eesti seakasvatajatel oleks võimalik ellu jääda ning visioon ellu viia, vajab Eesti seakasvatus kohest riigipoolset sekkumist ja rahalist abi kogu seakasvatussektorile.