Aknalaual kasvab kurke, lufasid, vahtraid ja avokaadogi

17. märts 2025, 07:50

Uuendatud 7. aprill 2025, 08:34

Maa Elu kutsub oma lugejaid jagama pilte kodus ette kasvatatavatest taimedest.

Pange kirja, mida kasvatate, millal külvasite, kuidas taimed on arenenud ja millega oma taimi aknalaual turgutate. Kas plaanite sel aastal katsetada ka mõne põneva taime kasvatamisega? Või on mõned lemmiksordid või ettekasvatusnipid, mida tahaksite kindlasti soovitada? Pilte ja kirjeldusi ootame aadressil maaelu@ajaleht.ee.

Esimene aasta oma aias

Laura Suursepp kirjutas meile nii: Elan nüüd esimest aastat maal, seega on mul lõpuks võimalus oma oskused tõsisemalt proovile panna. Varem kasvatasin korteris aknalaual tomateid ja paprikaid, aga nüüd on ruumi rohkem, saan katsetada igasuguseid uusi ja põnevaid asju ja taimedele paremaid tingimusi tagada.

Sel aastal alustasin juba varakult ja külvasin tomatid, paprikad ja basiiliku. Need on juba ammu mu toidulaual lemmikud olnud, aga mõtlesin katsetada ka midagi uut. Näiteks külvasin mõned maitsetaimed (petersell, koriander, piparmünt jne), et oma toiduvalmistamist veelgi rohkem rikastada. Samuti plaanin sel aastal esimest korda proovida arbuusi ja meloni kasvatamist - pole varem midagi sellist teinud, aga loodan, et suvi tuleb soe ja projekt õnnestub.

Et seemned kiiremini idaneksid ja väikesed taimed tugevamaks kasvaks, kasutan sel aastal esimest korda idanemiseks soojamatte ja taimelampe. Need aitavad hoida vajalikku soojust ja tagavad taimedele lisavalgust, et taimed saaksid hästi areneda. Need on ausalt öeldes küll väikesed investeeringud, aga töötavad ülihästi!

Külvasin ka esimest korda lilli! Ehkki tavaliselt olen rohkem köögiviljade ja maitsetaimedega tegelenud, tahaksin nüüd aeda natuke värvi ja ilu lisada. Mõned seemned on juba mulda pandud ja idanenud (eriline lemmik on kosmos), nüüd ootan päikest ja paremat ilma, et taimebeebid hakkaksid jõudsalt kasvama.

Ja mis veel – sel kevadel on mul plaanis ehitada kasvuhoone! Olen küll varem kuulnud siit ja sealt, et vanadest akendest saab seda teha, aga nüüd teen seda esimest korda ise. Loodan, et saan kokku klopsitud ühe vahva koha, kus minu taimebeebid kenasti areneda saavad.

Kokkuvõttes on see üks suur katsetamine, aga mul on värske aednikuna väga-väga põnev vaadata, kuidas kõik välja kukub. Õpin iga päev midagi uut ja loodan, et suve jooksul saan palju uusi aiakogemusi.

Katsetused naeri ja tomatiga

Jane Pukk võttis tomatiseemned poest võetud viljast ning seemned said mulda 13. märtsil. Sel nädalal toimus aga pikeerimine. "Mingit erilist teadust nende puhul teinud pole, elavad aknalaual, kus saavad valgust, ja kastan neid oma kaevust tuleva veega. Täpset nime ma oma beebidel ei tea, millegi pärast arvan, et tegemist on "Black Prince´iga",kui uskuda ka dr. Guugelit," lisas ta.

"Siit loodan saada järgmiseks hooajaks naeri seemneid. Saab näha,mis sellest välja tuleb," jagas ta ka teist fotot.

Katsetus avokaadopuuga

Maa Elu lugeja Airi Kasemets saatis meile pildi oma kahest avokaadopuust. Tegu on isa ja tütre projektiga, mille käigus tärkas aasta tagasi kaks avokaadotaime. Loo juures olev pilt on tehtud tänavu, seega on aastaga taimed pikkust visanud vastavalt 30 ja 22 sentimeetrit.

Loe sellest lähemalt siit.

Katsetus daaliaga

Mari Hiiemäe saatis meile foto oma sellekevadisest katsetusest aeddaaliaga "Dandy". „Märtsi keskel külvimulda külvatud seeme idanes umbes nädala, nüüd kasvavad taimed tasapisi suuremaks, kuigi eriliselt ei kiirusta. Taimed on päikesepoolsel aknal, hoian mulla niiskena, muid nippe ja trikke ei rakenda. Tulemust näeb suvel - sordisegu lubab punaseid, kollaseid ja oranže õisi. Suvidaalia on ilus lill, mida varem ise kasvatanud pole,” kirjutas ta.

Õieilu ootel

Marge Puranen on mulda pandud erinevad lilled: fuksiad, aed-puispetuuniad ja lobeeliad. „Seemned panin mulda veebruari alguses. Algul olid nad soojas ahju otsas ja hiljem nautisid nad juba päikest aknalaual. 4. aprillil pikeerisin nad amplitesse ja nüüd jään suvist õieilu ootama. Turgutanud olen neid vee ja väikese väetisega,” selgitas ta.

Lilled sai amplitesse 4. aprillil ja ootavad nüüd suve. Foto: Marge Puranen

Kõik alati ei õnnestugi

Ivo Vendik jagas meiega samuti oma ettekasvatusteekonda. Ta kirjutas, et külvatud said seemned 16. märtsil, aga 5. aprilliks kõik taimed siiski sirguda ei tahtnud. „Seega ei õnnestunud?” arutles ta.

Seemned said mulda 16. märtsil. Foto: Ivo Vendik

Tomatibeebid

Aivar Puranen pani tomatid mulda 29. märtsil. „Kõik veel idanenud ei ole ja mõned võib-olla ka ei idane, sest mõned seemned olid juba päris vanad. Kuid sellest pole midagi, sest taimi on juba tärganud piisavalt,” sõnas ta. Algul hoidis ta neid soojas, kuid nüüd on nad juba aknalaual, et päikest saada. „Vastavalt vajadusele kastan ja hiljem on plaanis ka väetisega turgutada,” lisas ta.

Varsti saab juba kurki

Anne Ivask saatis foto oma kurgitaimedest ja rõõmustas, et varsti saab enda esimest kurki sööma hakata. "Kurgitaim on hoogsalt pikkust visanud. Poputada saab teda valgusega. Naeran, et kanepikasvandus," viskas ta nalja.

Anne Ivask saab peagi aknalaual kasvanud kurki süüa. Foto: Anne Ivask

Tomatid ja tšillid

Signe Süvaorg saatis meile foto oma taimedest. „Esimeses kolmes suuremas topsis on tomatitaimed. „Malle”, „Vilma” ja uus eesti sort „Siive”. Armastan väga tomateid süüa, kasvuhoones kasvatatud tomatitel on eriliselt magus maitse. Tagumistes topsides on tšillitaimed, sest elus peab vürtsi olema,” kirjeldas ta.

Tomatiseemned on mulda pandud 15. märts ja pildistatud 30. märts.

Kevadine taimeralli

Liina Metskaev kirjutas meile nii: Sel aastal kasvatan ette porrusid, tšillisid (8erinevat), paprikaid (4 erinevat), lavendlit (kolm erinevat), poe füüsali seemnest katsetan, kas saan taimekesed, basiilik.

Millegi pärast ei suuda peterselli taimekesi sel aastal ära oodata, ei tärka. Salvei kolmest tärganud taimest jäi ka kaks ainult järele.

Lillepotti pistetud avokaado on ka juurdunud, aga nina pole veel välja pistnud. Muidugi katsetan ka uusi tomati sorte ja parimad valikud eelmisest aastast. Hiljem panen ka teisi köögiviljataimi. Endale kasvatan taimed ikka ise.

Kurgid sirguvad

Elisabet Pedras pani oma kurgid mulda 10. märtsil. "Taimed on arenenud väga hästi , turgutan neid kurke päikese ja värske õhuga ja plaanin proovida ka päevalillede kasvatamist," kirjutas ta.

Sama moodi kasvatab kurgitaimi Tuuli Pedras, Tema külvas seemned märtsi alguses ning turgutab neid samuti vee ja päikesevalgusega.

Luffad ootavad sooja aega

Teet Kalm kasvatab käsnkõrvitsaid ehk luffasid. "Need käsnkõrvitsad peavad toas üsna suureks kasvama, enne kui soojal ajal triiphoonesse kolitakse. Selleks tegin pilliroost toed, mis nendega pärast kaasa lähevad," juhendas ta.

Nutikalt daaliaid paljundades

„Kindlasti on juba palju tomati ja kurgitaime pilte, aga mina saadan hoopis daalia „Bacardi” pildi,” kirjutas Enelin Laansoo.

Tema sõnul saab daaliat saab väga lihtsasti paljundada. „Selle samal rohelisel võrsel lasen veel veidi kasvada ja näpistan ta varsti daalia mugula küljest ära. Võrsele natuke juurutuspulbrit ja panen ta uuesti pikeerimismulda. Sedasi annab mugul välja rohkem uusi võrseid ja kõik näpistatud võrsed kasvatavad sügiseks ilusad õied ja ka mugula,” kinnitas ta ja lisas, et daaliate kasvatamine on taas moodi läinud.

Mugula pani ta potti 10. märtsil. „Bauhofist ostetud mugulatel olid juba poes pisikesed rohelised võsud küljes ja nüüd väga kiiresti kasvab edasi. Pakis olnud 2 mugulast plaanis paljundada ca 10 taime, siis on juba hästi, ja kui sedasi ühe taime hinda arvutada, siis 2 mugulat maksid peaaegu 7€ ja sedasi paljundades saan kokku 12 taime ehk siis maksab üks daalia taim mulle ~60 senti. Aedniku matemaatika,” rõõmustas ta.

Mulda hoopis mango

Mangoseeme hakkas idanema. Foto: Lembit Martson

Aknalaual proovitakse kasvatada ka hoopis eksootilisi taimi. "Pistsin kasvuturbasse mango seemne, istutamise kuupäeva, ei mäleta, kuna ei lootnud et üldse midagi kasvama hakkab, toidan tavalise veega. Kihnu on hea koht kus taim kasvada tahab," kirjutas Lembit Martson.

Tomat, kurk ja muu klassika

Eli Sarap kirjutas, et tavaliselt kasvatab ta tomatit, kurki, paprikat ja kapsast. "Tomati ja paprika külvan jaanuari lõpp või siis veeb algul. Kurgi panen maha aprillis või siis mai algul. Mina väetist ei kasuta," kirjeldas ta.

Kontorikurk on tagasi!

Eelmisest aastat tuttav kontorikurk on tagasi ja nagu mullugi, saab tema kasvamist saab jälgida Instagramis.

View this post on Instagram

A post shared by Epp-Maria Kurk (@kontorikurk)

Foto teele pannud Õnne Allaje-Kukk täpsustas, et kui eelmisel aastal kasvatati pikkade kurkidega sorti "Laureen", siis seekord proovitakse õnne lühikeseviljalise "Everestiga". Kirjelduse järgi on see kühmuliste viljadega, mõruainevaba ja isetolmlev sort, mis on küll eeskätt hea kasvaja avamaal, kuid ehk sobib ka kontorisse.

Maha sai ta pandud juba üle kuu aja tagasi, seega esimesi kurke võiks kontorirahvas süüa ehk juunikuu alguses. „Praegu ta veel lisajõudu ei vaja, aga kui ta juba lakke saab siduda, siis pakume lisaks vihmaussikompostist kasvukontsentraati,” lisas ta.

Tulised taimekesed

Kätriin Tammiste aga kirjutas, et nende kodus pannakse suurt rõhku tšillidele, mille seemned telliti chilitalu.ee lehelt. „Kuna abikaasa armastab väga teravust, siis nende lehelt oleme tellinud kõige tulisemad sordid,” kirjutas ta.

Tänavu panid nad kasvama 18 sorti tšillisid ja 4 sorti paprikaid. 26. jaanuaril sai külvatud 57 tšilli seemet, millest tärkas 54. 5. veebruaril oli esimene taimeke juba piilumas ja algas kolimine lampide alla. Seni olid karbid päikse poolsel aknalaul.

„Sel aastal kasutasin kirsstomatite karpe, pärast külvamist sai kaane peale panna ning minikasvuhoone oligi olemas. Hiljem kolisid taimed potikestesse ja elavad nüüd oma parimat elu, kuni saavad kasvuhoonesse kolida. Tuleb meeles pidada, et muld läbi ei kuivaks ning tšillidele meeldib ka veega pritsimine,” jagas ta näpunäiteid.

Paprikatest on tärganud kõik ning mõned päevad tagasi sai külvatud ka tomatid. „Kui kõik tomatid kavatsevad tärgata, saab taimi olema 80. Tõenäosus ruumipuuduseks on suur aga küll ka sellele murele leiab lahenduse,” lisas Kätriin.

Nippe: akvaariumilambid ja merevetikaekstrakt

Maarit Kalberg külvas oma piprad ja paprikad 2. veebruaril. „Idanemise nipp on minul alati radiaator. Panen külvikastid radiaatori peale ja selleks kulub 5 päevakest, kui taimetited nina välja pistavad, siis lähevad kohe taimevalgusti alla,” jagas ta nippe. Maarit kasvatab oma taimed kõik spetsiaalselt akvaariumitaimedele mõeldud lampide all.

„Paprika seemned võtan alati paprikate seest otse, valin poes ilusa paprika välja ja ongi seemned olemas, siiani pole pidanud pettuma. Ja et haigused ei kimbutaks, leotan enne seemneid korra merevaikhappe lahuses. Minipiprad hankisin aga interneti Fataliiseeds.net poest ja seekord panin jälle uued põnevad sordid maha, et oleks uued värvid ja kujud,” lisas ta.

Tomatiseemned said mulda 9. veebruaril. „Jälle panin radiaatori peale idanema ja nagu tavaliselt idanevad minul taimed viie päevaga. Seega tänaseks ongi juba ka pikeeritud ja kosuvad taimelampide all. Seekord on tomateid aga väga põnev oodata, kuna Itaalias reisil olles sattusin seemnete müügile ja ostsin mitu sorti, mida ma ei suutnud internetist leidagi. Lisaks otsustasin paari tomati seest ise seemned võtta. Ja nüüd on ärevus sees, kas tulevad sama maitsvad nagu seal. Kõik tomatiseemned läbisid samamoodi merevaikhappe lahuses mõnulemise,” täiendas ta.

Maarit kasutab kõikide taimede ettekasvatamiseks ainult tomatiturvast. „Ma isegi külvan selle tomatiturba sisse kõik seemned ja nii juba aastaid. Siiani pole pidanud pettuma. Lisaks turgutan oma taimi merevetika ekstraktiga.”

„Kes vähegi huvitavat ja põnevat kevadet soovib, siis võiks tõesti proovida mõni seeme ise mulda panna. Need väikesed taimekesed tekitavad reaalselt kevadele stardi, energia ja emotsioonitulva,” võttis ta kokku.

Kasvatama pani naabrinaise tore kink

Kady aga kirjutas, kuidas tema armas naabrinaine tõi talle sünnipäevaks svahva tomatite kasvatamise komplekti. „Panin seemned 17.03 mulda ja poti soojale aknalauale!” sõnas ta.

Tomatitaimed on tärkamas

Maie Helm saatis fotod oma tomatitaimedest. "Külvasin 12.03, mullast välja tulid 15.-16. märts. Hoiame peal valgustust, piserdan ja hellitan neid. Mõned veel tärkamas, ka väike väetise andmine algab kohe," kirjeldas ta.

Kasvatada võib ka tamme ja vahtraid

Helerin Hendrikson aga kasvatab hoopis midagi üllatavat. „Panin seemne mulda 2025. aasta jaanuari lõpus, kui olid soojad sulailmad. Taim on saanud toasooja ja joogiks Ramsi vett (alevik Viljandi vallas – toim), mis tuleb kraanist. Kuna varem pole puid kasvatanud, siis tamm ongi uus ja huvitav,” sõnas ta.

Jaanuaris mulda saanud seemnest on praeguseks kasvanud 22-sentimeetrine puu. Foto: Helerin Hendrikson

Tammepuu on praeguseks sirgunud juba 22-sentimeetriseks.

Veebruaris pani ta mulda ka vahtraseemned, mis praeguseks on mullast välja ajanud umbes hernesuurused lehed.

Tomatitaimed ootavad suve

Piia Pedras edastas meile fotot tomatitaimedest. "Meie pere kasvatab tütre soovil ette tomatitaimi, mida saab terrassil kasvatada. Taimed on alles tärganud, sest külvasime alles nädal aega tagasi. Kui tuleb soe ja päikeseline suvi, kasvavad kenasti ja kannavad vilju, mida on suvel aias toimetades hea põske pista," kirjutas ta.

Rukola ja basiilikubeebid

Elizabeth Aus Jaks saatis meile aga fotod tärkavast rukolast ja basiilikust.