/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/25/16178564t1h6795.jpg)
Kui Pärnumaal Vainu külas elav Katrin Pajuri juunikuu pühapäeva hommikul aknast õuele pilku peale viskama läks, avanes ootamatu vaatepilt – tema viieaastane oranž kassipoiss Timmu madistas ühe suure jänesega.
Naine haaras telefoni kaasa ja läks asja lähemalt uurima. Käis kõva võitlus, jänes rapsis kassi ja kass oli hambad jänese kõrisse löönud. “Minu nurrupall oli muutunud täielikuks kiskjaks, kes hoidis jänest vähemalt kümmekond minutit kaelast kinni, urises ja kägistas,” kirjeldas Pajuri ja rääkis, et jäneseid on nende kandis tihti näha. Pere kaks kassi tavatsevad käia maja lähedal heinamaal hiiri püüdmas, aga ju siis seekord sattus üks jänes hiirejahi ajal samasse kohta.
Kui mäletate veel nelja aasta tagust Maa Elu lugu “Kassipoiss tõi jahilkäigult rästiku koju”, siis selles loos oli peategelaseks Timmu vend.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/25/16178578t1ha254.jpg)
“Jah, üks kass tõi rästiku koju, teine nüüd jänese,” tõdes perenaine ja rääkis, et mõlemad kassid on muidu väga nunnud ja muudkui tiirutavad inimeste ümber pai lunides. Ja nii tundub täiesti uskumatu, kuidas pailembesest kiisust täielik kiskja saab, kes kurjalt sisisedes oma jahisaaki kaitseb.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/25/16178579t1h95bc.jpg)
Zooloog Aleksei Turovski loos midagi imeliku ei näe. Hoopis vastupidi – kodukassid on erinevalt koertest säilitanud täiuslikult kõik oma jahipidamise instinktid, ükskõik, mis kassitõust ta ka on.
“Kui kass satub soojal ajal loodusesse, siis nälga ta ei jää. Mõni nn dekoratiivkoer võib looduses nälga surra, aga mitte kass,” kinnitas Turovski. “Kui kass pole just puudega, siis saab ta looduses ise endale toidu hankimisega hakkama.”
:format(webp)/nginx/o/2022/07/20/14706439t1hbdcb.jpg)
Seega ei jääks ka muidu armas diivanikass kogemata õue sattudes nälga. “Kassidel püsib võimas jälitusinstinkt, oskus õigesse kohta hammustada. Oskus rünnata nii, et mitte ise viga saada, on ülitähtis kõigile kiskjatele ja kassil on see lummav oskus alles. Kassil lähevad lõuad päratult lahti ja ta on hiilgav kägistaja,” kirjeldas Turovski ja rääkis loo oma kunagisest tuttavast kassist Pootsman, kes oli koguni 9,5 kilone. “Pootsman käis meie välibaasis kala söömas ja ühel hommikul nägin sellist pilti, kus täiskasvanud rebane oli kassiga ähvardavas poosis vastakuti, aga Pootsman tegi rebase suunas mikroskoopilise sammu õiget ähvardavat kehapoosi hoides ja rebane kadus.”
Võib minna ka vastupidi ja mõni suurem rebane suudab väikse kassi kinni püüda ja nahka pista.
Ka võivad kassipoegadel ohtlikud olla noored hundid, kes teevad trenni ja peavad jahti kõigele liikuvale. Ka suurte röövlindude saagiks võivad kassipojad sattuda. Kui ilvesel on kõht tühi ja kass ligidal, võib ka ilves proovida teda püüda, aga kassil on suur šanss eest ära joosta, sest ilves pikalt ei jälita – 20–25 meetrit, maksimaalselt sada meetrit. Kodukass, kui ta just väga paksuks pole söödetud, suudab liikuda kiirusega 50 kilomeetrit tunnis ja seda päris pikalt.