Kassipoiss tõi jahilkäigult rästiku koju

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Noor kassipoiss Tommy tõi oma tänaselt jahilkäigult perenaisele rästiku näha. Õnneks on kassid visad loomad ja isegi kui rästik peaks neid salvama, ei tohiks kassiga midagi hullu juhtuda.
Noor kassipoiss Tommy tõi oma tänaselt jahilkäigult perenaisele rästiku näha. Õnneks on kassid visad loomad ja isegi kui rästik peaks neid salvama, ei tohiks kassiga midagi hullu juhtuda. Foto: Katrin Pajuri

Üheksakuune kassipoiss Tommy toob iga päev oma perenaisele mõne murtud hiire näha, aga täna hommikul naasis ta jahilkäigult hoopis erilise trofeega - umbes 30 sentimeetrit pika rästikuga.

Pärnu ligidal maakohas elav Katrin Pajuri ütles, et nastikuid ja rästikuid on nende kodu ümbruses aeg-ajalt ikka näha, kuid koduõuele need tulnud pole. Ilmselt sai noor kass rästiku kätte kõrvalt heinamaalt. 

Päikselised päevad on rästikud ja nastikud liikvele meelitanud ning tihtipeale satuvad need inimeste elamise ligidale, nastikut võib sageli isegi tiheasustusalal kohata.

Kes loodusega sinasõbrad, ei pelga neid roomajaid omale naabriks, aga paljudel tekitavad nad õudusjudinaid. Mida siis teha, kui selline kutsumata külaline õuel?

Olgu alustuseks öeldud, et Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ja nende tapmine on keelatud. Roomajate mahalöömise asemel tuleks nad kinni püüda ja toimetada kodust vähemalt kahe–kolme kilomeetri kaugusele looduslikku keskkonda. Kindlasti vaadake, et uues kohas teisi maju ligidal poleks.

Transportida tuleb madu pisikeste õhuaukudega kinnises nõus, aga jälgige, et augud oleks nii pisikesed, et roomaja läbi ei poeks.

Paljud inimesed kardavad nastikuid ja rästikuid nii väga, et nende kinnipüüdmisest ei saa juttugi olla. Siis tuleks koduhoov sellise pilguga üle vaadata, et seal poleks madudele sobilikke elupaiku.

Rahvasuus levib arvamus, et rästikud ja nastikud elavad eri paigus ja kui maja ümber on näha nastikuid, siis rästikuid seal pelgama ei pea. Paraku nii see pole. Nii palju küll, et nastikud eelistavad niiskemat kohta. Kui hoovis on veesilm, on suurem tõenäosus, et nastik sinna tuleb. Nastikutele meeldivad samuti kompostihunnikud, kuhu nad munevad oma munad ja seal soojas keskkonnas kooruvad nende järglased.

Rästikut peljates tasub silmas pidada eelkõige kivihunnikuid, kiviktaimlaid ja hekialuseid.

Mõlema mao puhul on väga oluline jälgida, et aed oleks pidevalt korralikult niidetud, sest madala muru sisse nad meeleldi ei tule. Veel on kasulik hoida kodu ümbrus oksa- ja kivihunnikutest vaba ning kui kord juba roomajat õuel kohanud olete, siis liikuda jalgu trampides, sest madu põgeneb inimese eest.

Kui rästikumürk on ohtlik nii inimese kui kodulooma tervisele, siis nastik on inimesele täiesti ohutu. Paraku kipuvad koerad ja kassid tihti madu ründama ja see loomulikult ründab vastu. Kassid on üldjuhul vastupidavamad ja maomürk neile suurt häda ei tee, aga koeral võib tekkida tugev turse. Just väiksed koerad, kes saavad näost hammustada, võivad surra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles