Kergesti leitav loodusand aitab kevadväsimust seljatada

Värsket kasemahla juuakse raviks üks klaasitäis korraga kaks kuni kolm korda päevas seni, kuni seda kevadel jätkub. Foto: Ants Liigus

Vanasti usuti kasemahlas peituvat maagilist väge, mis pidi aitama 101 tõve ja haiguse vastu ning joojat noorendama.

Kasemahl sobib ka iluhoolduseks. Rahvapärimustes pajatatakse, et neile naistele, kes enne jüripäeva kasemahlaga nägu pesid, ei hakanud päike peale ega tulnud ka tedretähne. Usuti sedagi, et kasemahlavannid kindlustasid tütarlastele väga heleda nahajume. Juustepesuvahendile lisatud kasemahl soodustab juuste kasvu, muudab need tugevamaks ning takistab kõõma teket. Kui juukseid kasemahlaga loputada, muutuvad need siidiseks. Kasemahlaga näo pesemine pidi uskumuste kohaselt kaotama tedretähne ja pig­mendilaike, nägu muutub heledamaks ja pehmemaks.

Kiirendab ainevahetust

Biokeemiliselt koostiselt sisaldab kasemahl erinevaid suhkruid (ksüloosi (kasesuhkur), glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi). Tõsi, suhkrute sisaldus on suhteliselt tühine, jäädes vahemikku 0,5–0,8%. Lisaks sisaldab kasemahl vitamiine (C, PP ja karoteeni), taimseid hormoone, saponiine, orgaanilisi happeid, valku, rauda ja aroomaineid.

Samal teemal

Maa Elu

27. märts

Kasemahla hankimiseks ei pea puu tüve vigastama

Kasemahl kiirendab ainevahetust ja ladestab tselluliiti, ergutab neerude tegevust ning aitab liigsest soolast vabaneda. Kevadel tasub kasemahlaga teha mahlakuure reuma, podagra ja lihaspinge korral. Lisaks kõigele sellele parandab kasemahl ka vereloomet ja aitab võidelda peavaluga. Ravikuuriks juua kasemahla enne sööki üks klaasitäis korraga, kaks kuni kolm korda päevas. Kuur kestab 1–1,5 kuud. Värsket kasemahla juuakse raviks üks klaasitäis korraga kaks kuni kolm korda päevas seni, kuni seda kevadel jätkub.

Vahuvein ehk laste šampanja

Selleks on hea kasutada šampusepudeleid, vaja läheb ka nende pudelite korke. Protsess on iseenesest lihtne. Aseta iga pudeli põhja kolm-neli rosinat. Vala pudel „kurguauguni” kasemahla täis ning sulge ja traadista. Lase pudelitel üks kuni kaks päeva seista soojas toas, seejärel vii need keldrisse ja aseta külili riiulile. Lase nii kuu aega seista ja jaanipäevaks ongi mõnus karastusjook valmis. Seda jooki võivad ka lapsed julgelt tarbida. Pudelid peavad olema väga puhtad, et ei tekiks hallitust. Hallitusega jooki juua ei tohi.

Mahl ei taha õhu käes seista, kuid kodus saab seda hapendada. Mahlale lisatakse pisut vett, rukkileivakoorikuid, rosinaid, mustsõstravarsi, köömneid – iga perenaine vastavalt oma maitsele. Looduslikuks konservandiks sobivad ka tammekooretükid. Käärimine kestab kahest-kolmest päevast nädalani, seejärel villitakse. Ka hapendatud mahlal on ravitoime, kuigi mitte nii tõhus, kui on värskel.

Kuidas mahla koguda?

Mahla kogumisel tuleks säästa noori puid, mille tüve läbimõõt on alla 20 sentimeetri. Eri paikkondades valitsesid ka erinevad arusaamad, millal mahlakogumist alustada. Mõnel pool usuti, et paras on mahlalaskmist alustada ajal, millal kaskede ümbruses on lumi sulanud. Teatud paikkondades oodati ka maapinna sulamist, teistes piirkondades tehti mahlakogumisega algust juba siis, kui maa oli veel külmunud.

Kaskede mahlavoolu kestus oleneb välistemperatuurist. Külmema kevade korral niriseb puust nestet kauem. Mahla liikumise algamiseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt neli kuni kuus soojakraadi. Mahlajooks algab hetkest, millal juured mullast juba vett kätte saavad ja vedelik koos selles lahustunud mitmesugusute ühenditega hakkab mööda puutüve puhkevate pungadeni liikuma. Kõige lihtsam on mahlajooksu algusaega märgata hetkest, millal oksa murdekohale ilmub läbipaistev kasvav tilgake.

Hapendatud kasemahl

Võta ühe liitri mahla kohta 1–2 tl suhkrut ja 6–8 rosinat või üks neljaks tükiks lõigutud kuivatatud viigimari. Kurna värske mahl ja vala hoolikalt pestud pudelitesse või purkidesse. Korgi pudelid või kaaneta purgid õhukindlalt ning vii hoiukohta, kus temperatuur püsib 10…15 °C. Mahl hakkab aeglaselt käärima ning nelja kuni kuue nädala möödudes on sellel meeldiv hapu maitse. Mahl on selge, ainult pudeli põhjal on veidi valget sadet. Kui pudel avada, eraldub vedelikust kergelt süsihappegaasi. Niimoodi säilitatud mahl on suvel parim karastusjook. Kuigi kõige tervislikum on suhkruta mahl, eelistatakse vahel lisada ka suhkrut ja rosinaid, et saada tugevamalt kihisevat jooki.

Kasemahla kogumiseks puuritakse tavaliselt puu tüve sisse minimaalne auk, millest saab mahla sobivasse anumasse juhtida kas plastvooliku või metallist või puidust tila abil. Auku on kõige lihtsam puurida trelliga. Piisab pliiatsijämedusest august. Hea on teada, et üle 30 millimeetrise läbimõõduga auk kahjustab oluliselt puud, sest see ei pruugi korralikult kinni kasvada ja paranemata vigastuste kaudu hiilivad puu sisse seenhaigused.

Mahla saab koguda ka puutüve vigastamata, pannes selle jooksma oksast. Selleks tuleks teha oksale lõige ja siduda plastpudel oksa külge nii, et mahl koguneks otse pudelisse. Pudeliks tasub valida liitrine või poolteiseliitrine, sest suurema pudeli raskuse all saab oks liialt koormatud ja võib murduda. Õige läbimõõduga oks on selline, mis lahedalt pudelisuust sisse mahub. Üks keskmine kasepuu võib anda kuni neli ämbritäit mahla kevade jooksul. Külmikus säilib värske kasemahl kaks-kolm päeva, aga toatemperatuuril hakkab juba ühe ööpäeva jooksul käärima.