/nginx/o/2023/04/17/15262435t1h3f16.jpg)
Eesti Maaülikool ja osaühing Fibenol tugevdasid koostööd, et leida uusi võimalusi puidust saadava lignotselluloosi väärindamiseks nii, et seda saaks kasutada inimeste, loomade või mikroorganismide toiduks. Selleks korraldatakse aprillikuus häkaton „Wood to Food“, mille võidumeeskond saab võimaluse oma idee edasiarenduseks koos Fibenoliga.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor Rein Drenkhan ütles, et maaülikooli ja Fibenoli ühine huvi ja tegevussuund on innovaatiliste ringbiomajanduslike lahenduste loomine.
„Ühiskond on juba mõistnud, et puitu ja teisi väärtuslikke bioressursse ei saa mõtlematult raisata. Me peame looma uusi tehnoloogiaid, et suudaksime puitu ja selle töötlemise jääke maksimaalselt väärindada. Eesmärk on see, et ka neid väheseid jääke, mis lõpuks jäävad, oleks võimalik ringmajanduse põhimõtetel kasutada. Et sellised lahendused ellu rakenduksid, on hea ühendada ülikooli ja ettevõtete jõud – üheskoos suudame paremini kaasata eri valdkondade kompetentsi ja tuua aruteludesse värskeid vaatenurki,“ tõdes Drenkhan pressiteate vahendusel.
Fibenoli ja maaülikooli sõlmitud koostöölepingu sisu ongi häkatoni korraldamine. „Fibenoli ülesanne on pakkuda välja probleem, mida lahendatakse, ning maaülikooli roll on häkatoni korraldamine,“ selgitas Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kepp. „Fibenoli soov on leida uusi võimalusi puidutööstuses tekkiva ligniini ja eritselluloosi väärindamiseks. Nende soov on mõelda nii-öelda kastist välja ehk vaadata, kuidas võiks seda kasutusele võtta just toidu- või sööda- tootmisel,“ sõnas Kepp.
Nende soov on mõelda nii-öelda kastist välja ehk vaadata, kuidas võiks seda kasutusele võtta just toidu- või sööda- tootmisel.
Häkaton „Wood to Food“ („Puidust toiduks“) toimub Tartus maaülikooli ruumides 25. ja 26. aprillil, kuid kõik osaleda soovijad peaksid oma meeskonnaga registreeruma juba märtsi lõpuks. „Ootame osalema kõiki ärksa meelega inimesi tudengitest ja teadlastest kuni ettevõtjateni välja, nii Eestist kui ka välismaalt,“ ütles Katrin Kepp ning lisas, et projekti töökeel on inglise keel ning osa mentoreid on tulemas häkatonile ka teistest riikidest.
Juba sel reedel, 16. veebruaril kell 11 tutvustatakse häkatoni eesmärke ja tingimusi veebiseminaril. Häkatoni kohta leiab lisainfot Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskuse koduleheküljelt.
Häkaton toimub rahvusvahelise koostööprojekti BioBoosters raames, kuhu on kaasatud üheksa teadus-arendus- ning ettevõtlusorganisatsiooni seitsmest Läänemere äärsest riigist. BioBoostersi projekti jooksul (2024–2025) korraldatakse neis riikides kokku 18 häkatoni, et leida lahendusi ettevõtete poolt välja pakutud ringbiomajanduslikele probleemidele, näiteks tootmise kõrvalsaaduste väärindamisele. BioBoostersi projekti toetab Interregi Läänemere programm.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)