Puidust asfalt ja kosmeetika saavad aina igapäevasemaks

Viis aastat tagasi nurgakivi saanud puidu väärindamise arendustehas Fibenol on kõik toonased plaanid realiseerinud. Foto: Priit Jõesaar

Puidu väärindamise arendustehase Fibe­nol arendusjuht Peep Pitk leiab, et puidu keemilisest töötlemisest võiks saada Eesti uus edulugu, ent selle nimel tuleb tegutsema hakata nüüd ja kohe, sest aasta pärast oleme juba rongilt maas.

Kaks ja pool aastat tagasi kirjutasime, kuidas Eesti südames Imaveres käib puidule suurema väärtuse andmise nimel aktiivne töö ning katsetehase rajamine ja arendamine. Nüüd võib öelda, et ehitus ja katsetuste faas on lõpetatud ning arendustehas on käiku võetud.

„Sellest aastast saab n-ö hoo sisseandmise aasta, kus liigume täisvõimsusel tootmise poole,” selgitas Pitk. Ta lisas, et kõik, mida nad viis aastat tagasi nurgakivi pannes lootsid, on nüüdseks sisuliselt realiseerunud. „Oleme suutnud Eestis käima panna maailmas unikaalse puidukeemiatehase,” sõnas ta ning täpsustas, et globaalselt ollakse ainsad, kes suudavad madalama kvaliteediga puitu konverteerida keemia- ja materjalitööstuse sisendtooraineks. „Nii saamegi öelda, et puidust saab teha kõike, mida tänapäeval suudetakse teha nafta baasil, kuigi toodete arendustöid on veel kõvasti ees.”

Mida kõike siis puidust teha saab? Näiteks süsinikuneutraalset asfalti, mis ümbritseb Imaveres asuvat arendustehast, ent mida on õige pisut juba ka Eesti sõiduteedele jõudnud. Sel aastal on lootust, et turule jõuavad ka ligniini toel väiksema süsinikujalajäljega puitehitustooted, sh vineer ja puiduliimid. Katseprojektina on juba valminud ka osaliselt kohalikust toorainest toodetud biolagunevate jäätmete kogumise kotid, mida seni on Baltikumis toodetud vaid bioplasti importtoorainest. Euroopa turul on ka esimesed kosmeetikatooted, mis sisaldavad ligniini.

Fibenoli valitud tehnoloogia võimaldab kasutada vineeritootmises tekkivaid jääke või kasepaberipuitu, mis läheb peamiselt ekspordiks. Lihtsustatult öeldes on tegu puidu fraktsioneerimisega ehk lõhustamisega temperatuuri, rõhu ja mehaanilise jõu koostoimel puidu algkomponentideks, milleks on tselluloos ja hemitselluloos ning puidule tugevust andev sidusaine ligniin. Fibenoli unikaalsel viisil puidu fraktsioneerimine võimaldab kogu tselluloosse osa konverteerida suure puhtusastmega puidusuhkruteks. Ligniin jääb alles tahkel kujul, täpsemalt öeldes ligniinipulbrina.

Oma Eesti lugu

Huvi puidukeemia toodete vastu on suur ning enamasti tuleb see välismaalt, ent siiski otsib Fibenol koostöövõimalusi ka Eestis. „Meil oleks väga lihtne kogu oma toodang välisturule müüa, aga siis läheb ka loo rääkimise võimalus siit välja. Ja eks see ole juba natuke patriotismi teema,” kirjeldas Pitk.