Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

KLAPID PÄHE Oled sa kunagi sellist loomahäält kuulnud?

Copy
Kuna šaakal on meie jaoks ikkagi veel suhteliselt tundmatu liik, tuleb paljudele silme ette hoopis hüään või mõni muu loom. Tegelikult on tegu ilusa karvaga loomaga, keda sageli aetakse segi rebastega.
Kuna šaakal on meie jaoks ikkagi veel suhteliselt tundmatu liik, tuleb paljudele silme ette hoopis hüään või mõni muu loom. Tegelikult on tegu ilusa karvaga loomaga, keda sageli aetakse segi rebastega. Foto: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuur jagab oma sotsiaalmeediakanalis, et šaakaliseire käigus õnnestus lindistada nende öist «arutelu». Kas oled varem midagi sellist kuulnud?

Hariliku šaakali üldarvukus Eestis oli möödunud sügisel vahemikus 100–200 isendit. Kui üldlevinud arvamus on, et šaakal on meil võõrliik, siis nii see ei ole – šaakal on oma leviala laiendanud ning jõudnud siia ise loomulikul teel, mitte ei ole inimese sisse toodud, selgitab agentuur.

Maa Elu kirjutas šaakalitest mullu, kui möödas oli pea 10 aastat esimese šaakali küttimisest Eestis. Toona oli see teadlastele suur üllatus, aga vaid kümmekonna aastaga on šaakalid end Eestis kenasti sisse seadnud.

Keskkonnaagentuuri ulukite peaspetsialist Peep Männil selgitas, et šaakalid elavad paaris koos nagu hundidki ja on mono­gaamsed kaaslase surmani. Ka oma järglaste ninaesise eest kannavad hoolt mõlemad vanemad. Oma territooriumi kaitsevad nad liigikaaslaste eest, kuid erinevalt huntidest, kes liiguvad rohkem karjas ja peavad ka jahti koos, liiguvad šaakalid enam eraldi.

Tagasi üles