Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kriitiliselt tähtis jahihooaeg: metssigu peaks küttima nii palju kui võimalik

Copy
Sigade Aafrika katk on tänavu jõudnud kahte sigalasse Võru- ja Põlvamaal. Pilt on illustratiivne.
Sigade Aafrika katk on tänavu jõudnud kahte sigalasse Võru- ja Põlvamaal. Pilt on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Jahimeeste selts ning põllumajandus- ja toiduamet tegid ühispöördumise, milles nad paluvad kõigil jahiseltsidel ja jahimeestel küttida metssigu võimalikult palju. Iga kütitud metssiga vähendab metssigade vahelisi kontakte ning aitab takistada viiruse jõudmist seafarmidesse.

Mida väiksem on metssigade arvukus, seda väiksem on karjade ja isendite kokkupuute võimalus ja viiruse levik ning see omakorda vähendab aga oluliselt riski, et sigade Aafrika katk jõuab sigalatesse, seises kahe asutuse ühispöördumises.

Eesti Jahimeeste Selts ja Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) on juba seakatku leviku algaastatel sõlminud koostöölepingu, millest tulenevalt on jahimehed võtnud kohustuse teavitada hukkunud või kliiniliste tunnustega kütitud metssigadest lähimat PTA esindust. Samuti võetakse surnud või kütitud metssealt proovid, kõrvaldatakse surnuna leitud metssiga või SAK positiivne laborvastuse andnud kütitud metssea rümp. Kogu tegevuse juures peetakse rangelt kinni ettenähtud bioturvalisuse nõuetest.

SAKi leviku piiramiseks metssigadel on väga tõhus meede: metssigade arvukuse vähendamine. Seega peaks jahihooaja jooksul küttima metssigu nii palju kui vähegi võimalik üle terve Eesti.

Iga kütitud metssiga vähendab metssigade vahelisi kontakte ning aitab seeläbi takistada viiruse jõudmist seafarmidesse.

Iga kütitud metssiga vähendab metssigade vahelisi kontakte ning aitab seeläbi takistada viiruse jõudmist seafarmidesse. Metssigade küttimine katku levikut ennetavatel eesmärkidel on tunduvalt mõistlikum tegevus ka jahinduslikust seisukohast. Loomade ennetav küttimine on ulukiressursi kasutamise seisukohast oluliselt mõistlikum, võrreldes hilisema kõrgest asustustihedusest ja haiguse levikust tingitud tagajärgedega tegelemisega, sealhulgas korjuste matmisega.

EJS on jahinduse infosüsteemi Jahisesse koostöös seakasvatajatega lisanud seakasvatuste asukohtade kaardikihi koos ohualadega. Küttimise korraldamisel on oluline arvestada seafarmide asukohtadega ja suunata küttimist ohualadele.

EJS president Margus Puust on peale viiruse jõudmist kahte Lõuna- Eesti koduseafarmi pöördunud Regionaal- ja põllumajandusministri poole jahimeeste poolsete ettepanekutega, kuidas veelgi tõhustada metssigade küttimist SAKi ohjamiseks. President palub muuhulgas rakendada öösihiku kasutamist ning leida võimalus reguleerida ulukilihaga kauplemise regulatsioone.

Tagasi üles