Sööda nappus viib loomad tapamajja

Piimakari. Foto: Priit Simson

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) eestvedamisel toimub täna Jõgeval söödavarumisteemaline seminar, kus otsitakse vastukaaluks keerulistele ilmastikuoludele parimaid lahendusi sööda varumisel.

EPKK piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar ütles, et kõige olulisem on loomad ületalve pidada, et ei peaks kaotama väärtuslikku tõukarja. „Tänavuse aasta põuakahjudest toibumine võtab veel aastaid aega,“ ennustab Puskar.

Maaelu Teadmuskeskuses Jõgeval kogunevad maaülikooli teadlased, loomakasvatusspetsialistid ja põllumeeste esindajad, et jagada parimaid kogemusi, kuidas ületada söödakriis ja minimaalsete kadudega säilitada veiste populatsiooni farmides.

Rasked valikud

Pikk põuaperiood kuivatas suve esimesel poolel heinamaad kollaseks ja rohi ei saanud suure kuivuse tõttu kasvada. Esimene niide, mis tavaliselt on kõige mahlasem, valmistas tänavu pettumuse kõigile. Isegi need piirkonnad, kus kuivus nii tugevalt pole heinamaadele ja põldudele liiga teinud, tõdesid, et saamata jäi 30-50% oodatud heinakogusest.

EPKK põllumajandusgrupi esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul on kõige kehvemas olukorras just loomakasvatajad, kuna söödanappus paneb neid raskete valikute ette. „Juba praegu on neid farmereid, kes on teatanud tegevuse lõpetamisest. Veiste populatsioon on hakanud langema ja on oht, et kaotame põua ja toidunappuse tõttu oma tõukarjasid,“ lausus ta.

Juba praegu on neid farmereid, kes on teatanud tegevuse lõpetamisest.

Piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar ütles, et kui loomakasvatajad näevad, et esimesest niitest ei jagu või piisab ainult poolele karjale, siis tuleb kiirelt otsustada, mida saab sügistalveks ette võtta. „Esmalt on meil vaja lühiajalist plaani, mis puudutab eeloleva talve üleelamist, ja seejärel pikka plaani, mis arvestab muutunud ilmastikuga. See on kindel, et keskkonnad, nii ärikeskkond kui ilmastik, on muutunud ja peame kiirelt oma edaspidise tegevuse selle järele sättima. Üks võimalus on muuta taimede kooslust silos. Need loomapidajad, kes on seda teinud, on praegu söödavarumisel paremas seisus,“ rääkis Puskar.

„Kindlasti tuleb jälgida, et meie karjad ei langeks alla kriitilise taseme, ja praegu tuleb mõelda, milliseid söödaalternatiive meil on. Siiamaani oleme saanud mõelda, et meie sööt on baseerunud suuresti rohusilole ja maisisilo on number kaks. Ent juba viimased paar aastat on näidanud, et maisisilo hakkab olema number üks ja kõrvale võiks panna teraviljasilosid, lutserni-odrasilosid ja allakülvid. Ka oleks loomasööda saamiseks tark teha lisakülve, et veel sügisel saaks loomadele anda rukkisilo,“ rõhutas Puskar.

Koostöös teadlaste ja ekspertidega

Piimatoimkonna esinaine lausus, et nüüd tuleb rohkem jagada üksteisega infot. „Ka tänane seminar on mõeldud rohkem kogemuste jagamiseks, et julgustada loomakasvatajaid muutustega paremini toime tulema. Kõiki neid enda kogemuse baasil omandatud teadmisi: millised teraviljasilod ja allakülvid ennast kõige paremini õigustavad - neid teadmisi tuleb põllumeestel nüüd teistele jagada. Me ei saa jääda ainult ristikukülvi peale lootma, meil tuleb strateegia täielikult ümber vaadata,“ kõneles ta.

Väätsa Agro juht Lenno Link ütles, et need, kes soovivad teraviljasilo teha loomadele söödaks, peavad jälgima, et kuivainesisaldus poleks suurem kui 40-45%. „See on viimane piir, kus veel võiks teraviljasilo teha, kuna probleem tekib sileeruvusega. Me ei saa siis materjali enam kinni tallata ja nii võivad tekkida käärimiskaod – see on kõige suurem oht,“ selgitas ta. „Kui nüüd vaadata, mis mured võivad teraviljasilo kogumisesel tekkida, siis teraviljakasvatajad on harjunud oma põldu kombainiga koristama, kuid kombaini niitmiskõrgus on tunduvalt kõrgem kui siloks tegemisel. Nüüd on oht, et põldudel leiduvad kivi rikuvad kallist põllutehnikat, juba on ka sellistest juhtumistest kuulda,“ lisas ta.

Puskari sõnul on tänane seminar loogiline jätk koja loodud andmebaasile, kuhu saavad sööda pakkujad ehk need, kellel on heina, mida saab niidukiga koristada, endast teada anda. „Oma igapäevases töös näen pidevalt, kus otsitakse loomasööta või küsitakse nõuandeid, kuidas hakkama saada. Samas on rohumaid, mis on õigel ajal jäänud koristamata. Praegu on vaja igakülgseid teadmisi ja pädevaid nõuandeid, mida teha, kui loomapidaja jääb kimpu söödaga: kas loobuda osast loomadest ja osta saadud raha eest sööta juurde või leidub ka muid võimalusi. Need teadmised, alates põllust, söödast ja loomade turust, mis on täna looma hinnad ja mis need saavad olema järgmistel kuudel, nende teadmiste baasilt tuleb juba nüüd otsused ära teha – kuna otsustega ei saa väga pikalt enam oodata,“ hoiatas Puskar, kes on ühtlasi Altech Eesti tegevjuht.