/nginx/o/2022/03/11/14421784t1h36c5.jpg)
Saja aasta täitumist Eesti seakasvatajate Seltsi asutamisest tähistatakse täna teemakohase konverentsiga. Kuigi seltsi ajalugu on Eesti mõistes pikk ja tulemuslik olnud, siis viimaste aastate majanduskriisid on pannud seakasvatajad keerulistesse olukordadesse, leiab Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme.
Kuigi viimastel nädalatel on sealiha kokkuostuhindade väike tõus peatanud sektori vabalangemise, rõõmustamiseks see veel põhjust ei anna. Hinnatõusu tulemusel on seafarmide rahaline olukord muutunud veidi paremaks ja tullakse ots-otsaga kokku kuid investeeringuteks ja arendustegevuseks ressursse enam ei ole.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/03/14404432t1ha350.jpg)
Eriti nukraks teeb Hellenurme sõnul olukorra see, et juba viimased kümme aastat on põhikarja arvukus farmides langustrendis. „Täna oleme jõudnud olukorda, kus seakasvatus on vähenenud üle 20%. Arvudes tähendab see 50 000–70 000 nuumiku võrra vähem sealihamüüki Eestis ja järgmisel aastal on langus veelgi suurem, kuni 100 000 nuumikut vähem,“ prognoosis Hellenurme. „Selliste numbrite juures ei saa me rääkida normaalsest isevarustatuse tasemest, mille poole peaks iga riik püüdlema. Kui jääme selliste numbrite juurde, siis suurendame ainult sealihaeksporti, mis suures plaanis aina süvendab kriisi kodumaise seakasvatuse sektoris,“ osutas ta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ütles, et kui vaadata seakasvatuse seisu, siis on Eestis kasvatatud sigade arv ajalooliselt üks madalamaid.
„Kahjuks see arv väheneb aasta-aastalt ja selge on see, et täna me isevarustatuse taset ei täida. Selleks, et olukord hakkaks paranema, on vaja meie kõigi ühiseid jõupingutusi – nii riiklikku, kui ettevõtete ja tarbija tuge. Just see viimati mainitud, tarbijate grupp, on oluline, et nad eelistaksid eestimaist ja oma ostuotsustes seda arvesse võtaksid,“ sõnas Noot. „See aga eeldab kolmepoolseid otsuseid ja ühiskondlikku kokkulepet,“ lisas ta.
Hellenurme sõnul on suure karuteene teinud Eesti maaelu ja Eestis kasvatatud toidu mitte väärtustamine. „See on kujunemas müüdiks, et Eesti toit on kallis. Kui me soovime, et meil toimiksid maakoolid, arstiabi ja oleks tagatud kestlik areng maal, siis tuleb meil oma väikses riigis mõelda, kelle kasvatatud toitu me sööme. Peaksime endalt iga päev küsima: mida saan teha mina, et meie riik oleks tugevam, kindlam, turvalisem? Arvan, et nende valikute tegemine on kultuuri osa ja paljuski lastetoa küsimus. Eestis loodud väärtused jäävad Eestisse, Hispaanias või Saksamaal makstud maksud meie riigi eelarvesse ei jõua,“ sõnas Hellenurme.
ETSAÜ esinaine ütles, et valikute küsimus on ka see, et meil on olemas puhas vesi, aga toome Eestisse tonnide kaupa vett või see, et me oleme põllumajandusega tegelev riik ja me toome Eestisse tonnide kaupa liha.
„Ikka eelistatakse exceli-põhist lähenemist, kus ainult rahalisi numbreid jälgides on kaotatud ära suurem pilt Eesti kestlikkust arengust ja toidutootmisest. See, et seakasvatussektor on majanduslikus mõttes tule all, on ainult üks näide, kuidas erinevad valdkonnad ei suuda üleselt tegutseda,“ lausus Hellenurme. „Olen seda meelt, et ainult üheskoos: ametkondade ja maaelu poliitika kujundajatega, haridusasutuste ning sektoris ja kaubanduses töötavate praktikutega saame kraavi trügiva ree uuesti tagasi teele. Selleks annab meile alust saja aasta kogemused, kus erinevate juhtimisvormide all suudeti tegeleda aretustöö ja eduka loomakasvatusega,“ avaldas juubeliaastal aretusühistu esinaine lootust.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)