Seakasvatajad ja maaeluminister arutavad sektori murekohti
17. juuni 2022, 10:21
Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu kohtub reedel maaeluministri Urmas Kruuse ja ministeeriumi ametnikega Kisla seafarmis, et arutada sektori murekohti ja eelseisvaid ülesandeid. Üheks suuremaks väljakutseks kodumaise seakasvatuse jätkusuutlikkusele on tootmiskulude kiire tõus.
Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht Anu Hellenurme ütles, et kohtumisel otsitakse lahendusi, kuidas kodumaine seakasvatus suudaks vaatamata keerulisele turuolukorrale vee peale jääda ja edasi areneda. "Sealihatootjad loodavad kohtumisel saada vastuseid küsimusele, millised on riigi ootused kodumaise sealiha tootmisele. Tänane pingeline olukord seakasvatussektoris paneb meid küsima, kuidas koos luua võimalusi nii Eesti inimeste toidulaua katmiseks kui ekspordiks. Sõltuvalt riiklikest otsustest on ka mitmeid tegevusstsenaariume," ütles Hellenurme pressiteates.
Sealihatootjad loodavad kohtumisel saada vastuseid küsimusele, millised on riigi ootused kodumaise sealiha tootmisele.
Tema sõnul huvitab sektoris tegutsevaid ettevõtjaid eelkõige, millised toetusvõimalused avanevad seakasvatusele järgmisest aastast rakendatavas uues ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas ja milliseid lahendusi seakasvatussektoris näeb maaeluministeerium süveneva kriisi valguses.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus möönis pressiteates, et Eesti võime ennast sealihaga varustada on alates 2014. aastast, mil sigade Aafrika katk ja sellega seotud majandusprobleemid Eestisse jõudsid, oluliselt halvenenud. "Viimase aasta jooksul on söödahinnad kiiresti tõusnud ja sealiha turuhind ei suuda tootmiskulusid katta, mistõttu on Eesti seakasvatuse jätkusuutlikkus tõsise löögi all," osutas ta sektori murekohale.
Ta lisas, et ühiskond muutub loomade pidamistingimuste osas üha nõudlikumaks, samas on vaja realistlikult hinnata, millised on nõuete karmistamisega seotud kulud ning kuidas riik saab heade pidamistingimuste tagamisele kaasa aidata.
Eesti suutis viimati siseturu tarbimise katmiseks piisavalt sealiha toota 2014. aastal, mil nii sealiha tootmine kui tarbimine oli 48 700 tonni. Seejärel toimus mitme aasta jooksul isevarustatuse taseme langus. 2017. aastal suutis kodumaine sealiha ära katta vaid 72 protsenti siseturu vajadusest. Viimastel aastatel on sealiha tootmine küll aasta-aastalt pisut suurenenud, kuid möödunud aastal suutis kodumaine tootmine katta 81 protsenti siseturu tarbimise mahust.
- 2021. aastal toodeti statistikaameti andmetel Eestis 45 500 tonni sealiha ja tarbimine oli mullu kokku 55 900 tonni.
- Möödunud aastal eksporditi 24 200 tonni sealiha ja imporditud sealiha maht ulatus 34 600 tonnini.