Alates 25. märtsist on võimalik taotleda sealiha eraladustamise abi seitsme erineva tootekategooria puhul. Sealiha eraladustamise rakendamine on esimene liidu tasandil rakendatav meede toidutootjate keerulise olukorra leevendamiseks.
Keerulise olukorra leevendamiseks saavad sealihakäitlejad taotleda eraladustamise toetust
Sõltuvalt ladustamisperioodist ja tootekategooriast on abisumma täna Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusakti kohaselt 157–423 eurot tonni kohta.
„Sealiha tootmist on viimastel aastatel mõjutanud mitmed negatiivsed arengud. Koroonaviiruse levikust tingitud piirangud, Aafrika seakatku levik mitmesse Euroopa Liidu liikmesriiki ja sealiha eksportimise aeglustumine Hiina turule ning Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud tõsiseid turuhäireid,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.
„Eraladustamise meetme avamisega püütakse vähendada tasakaalu puudumist nõudluse ja pakkumise vahel. Sealiha eraladustamise rakendamine on esimene liidu tasandil rakendatav meede toidutootjate keerulise olukorra leevendamiseks,“selgitas ta.
Sarnaselt teiste liikmeriikidega on Eesti juba toetanud oma sealihasektorit erakorralise toetusega. „Oleme Eestis sealihatootjatele viimase enam kui poole aasta jooksul maksnud erakorralist toetust kahel korral,“ ütles Urmas Kruuse.
- Tegemist on Euroopa Liidu turukorraldusmeetmega, mille raames hüvitatakse taotlejale osaliselt ladustamiskulud. Nõuetele vastav sealihakogus peab olema vähemalt 10 tonni konditustatud toodete ja 15 tonni muude toodete puhul.
- Toode, millele eraladustamise toetust taotletakse, ei tohi olla eelnevalt ladustatud.
- Taotlused peavad hõlmama 60-, 90-, 120- või 150- päevast ladustamise aega ühe tootekategooria kohta.
- Toetuse taotlejal tuleb tasuda tagatis – 20% vastava kategooria toodetele makstavast toetusest.
Homsest avatud taotlusvoor toimub vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele 2022/470
Eraladustamise toetust menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.