Piimalehmade arv langes Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele

Piimakari. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes eelmise aasta lõpu seisuga kõigi põllumajanduslikes majapidamistes peetavate loomade arv. Piima toodeti 2021. aastal 839 400 tonni ehk 1% võrra vähem kui aasta varem, samas suurenes munatoodang 5%.

Veiseid peeti möödunud aasta lõpu seisuga 250 700, piimalehmi 83 600, sigu 308 100, lambaid-kitsi 68 800 tuhat ja kodulinde 2,1 miljonit.

Veiste arv vähenes varasema aastaga võrreldes 1%, sigade arv 3%, lammaste-kitsede arv 5% ja lindude arv 2% võrra. Piimalehmasid oli samuti umbes 700 looma võrra vähem ja nende arv jõudis Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele – 83 600 piimalehmani. Võrdlusena võib tuua, et 1939. aastal oli Eestis 480 300 piimalehma, 1965. aastal aga 305 800 piimalehma.

Statistikaameti analüütiku Anton Kardakovi sõnul on Eesti piimatoodang lehma kohta varasematel aastatel pidevalt suurenenud ja jõudnud Euroopa tipptasemele. „Eelmisel aastal oli piimatoodang lehma kohta 9970 kg, mis oli 2020. aastaga võrreldes peaaegu sama suur. Piima toodeti 839 400 tonni ja liha 80 000 tonni,“ lisas Kardakov.

Lihatoodangust 55% moodustas sealiha, 29% linnuliha, 15% veiseliha ja ülejäänud lamba- ja kitseliha. Sealihatoodang vähenes 2%, samas suurenes linnulihatoodang 4% ja veiselihatoodang 3%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe. Kõiki liha liike kokku arvestades jäi lihatoodang Eestis eelmisel aastal 2020. aastaga samale tasemele.

Mune toodeti 168 miljonit tükki, mis on 5% rohkem kui aasta varem. Samas kompenseerib see kasv ainult väikese osa 2019. aasta haiguspuhangute tõttu toimunud järsust langusest, kui munatoodang langes aastaga 206 miljonilt 154 miljonile tükile.