Ohtlik haigus kandus linnult edasi imetajale: Hiiumaal tuvastati rebasel lindude gripp

Rebane. Foto: Sille Annuk / Postimees

Novembri alguses surnuna leitud rebaselt tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripi tüvi H5N1. Tegemist on esimese leiuga Eestis, mis tuvastatud imetajal. Leid on murettekitav, sest viitab viiruse suurenenud võimele kohaneda ja levida näiteks ka inimestele.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on ka varem imetajatel viirust tuvastatud. „Selle aasta mais tuvastati H5N1 kahel rebasel Hollandis. Viiruse tüve H5N8 on tuvastatud Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Rootsis,“ sõnas Kalda. Seetõttu asuti ka Eestis surnuna leitud rebaseid lindude gripile uurima.

Tegemist murettekitava leiuga, sest viiruse ülekandumine lindudelt imetajatele võib viidata käimasolevale evolutsiooniprotsessile või viiruse paremale võimele kohaneda.

Viiruse ülekandumine imetajatele, näiteks hüljestele, rebastele ja võimalik ülekandumine ka metsseale, võib viidata võimalikule viiruse suurenenud võimele selles viiruse klassis veelgi kohaneda ja levida inimestele.

„Viiruse ülekandumine imetajatele, näiteks hüljestele, rebastele ja võimalik ülekandumine ka metsseale, võib viidata võimalikule viiruse suurenenud võimele selles viiruse klassis veelgi kohaneda ja levida inimestele,“ kirjeldas Kalda. Rebased nakatuvad süües nakatunud metslindude korjuseid ja hülged, kuna jagavad sama elukeskkonda nakatunud metslindudega.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) aruande kohaselt lindude gripi viiruse ülekanne inimesele on väga harv juhtum ja seetõttu arvatakse, et lindudele kohastunud viiruse ülekandumine inimesele on väga madal. Siiski tuvastatakse viiruseid, millel on võime imetajatele üle kanduda ning see on murekoht.

Kõrge patogeensusega lindude gripi viirusetüvi H5N6 põhjustas inimeste surmajuhtumeid Hiinas. Antud viirustüve Eestis tuvastatud pole, kuid H5N6 viirus on geneetiliselt lähedalt seotud viirustega, mis ringlevad lindudel Euroopas. Seega on olemas võimalik risk inimese tervisele, kes puutuvad vahetult kokku haigestunud lindudega.

Wageningeni Ülikool Hollandis peab ebatõenäoliseks viiruse ülekandumist rebastelt teistele metsloomadele. Siiski on hülged, aga ka koerad ja kassid vastuvõtlikud lindude gripile.

Epidemioloog Kuulo Kutsar kirjutas aprillis Maa Elus, et epidemioloogidele teeb muret, et linnugripi A(H5) tüüpi viirused on 2014. aastast järjest intensiivsemalt maailmas levinud, seda on soodustanud nende suur mutatsioonivõime.

“Mutatsioonide kaudu on kujunenud selle viirusetüübi väikese patogeensusega alatüüpidest mitmed suure patogeensusega alatüübid, sealhulgas praegu Euroopas ja Eestis linnupopulatsioonides hävitustööd tegev viirus A(H5N8). Maailma Loomatervise Organisatsioon väidab, et A(H5N8) alatüüp on praegu kohanenud paljunema ja hävitustööd tegema valdavalt linnuorganismis. Samas tuleb arvestada, et linnupidajad puutuvad lindudega lähedalt kokku ja seetõttu on viiruste ülekandumine lihtne. Juba 2016. aastal hoiatas Maailma Terviseorganisatsioon, et see linnugripiviiruse alatüüp on võimeline kohanema ja paljunema inimese organismis. Inimestel on immuunsus selle viiruse suhtes minimaalne või tavapäraselt see puudub,” kirjutas ta.