/nginx/o/2021/04/21/13739583t1h4fb0.jpg)
Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel levib Eestis metsa- ja veelindude seas suure patogeensusega linnugripi A(H5N8) viirus, esialgu Põhja- ja Lääne-Eesti ning saarte rannikualadel.
Kuulo Kutsar: kodulindudega kokku puutuvad inimesed võivad linnugrippi nakatuda
Paraku levib linnugripp varem või hiljem rändlindude või linnupidajate, esemete või sööda vahendusel ka siseruumi kanafarmidesse. Amet viitab Terviseametile tuginedes, et linnugripp pole inimesele kuigi ohtlik. See väide põhineb Euroopa Haiguste Kontrolli Keskuse riskianalüüsil, mis hindas elanike ja tööprotsessis viirustega kokkupuutuvatele inimestele viiruseriski väikeseks. Tegelikkus räägib siiski teist keelt.
Ka Maailma Loomatervise Organisatsioon kinnitab, et sagedasti kodulindudega kokku puutuvad linnupidajad võivad linnugrippi nakatuda. Nakatunud haige lind eritab viirusi hingamisteede sekreediga ja roojaga ning need säilivad saastunud sulestikul, lihatoodetel ja esemetel kuus-seitse päeva. Sellepärast ei ole lubatud surnud linde katsuda. Lisaks ütlevad linnuteadlased, et nakatunud linnul ei pruugi haigusnähtusid esineda, kuid siiski eritab ta viirusi. Järelikult võib linnupidaja märkamatult nakatuda.
Järjest intensiivsem levik
Ei ole välistatud, et lisaks rändlindudele toovad linnugripiviirusi välismaalt sisse reisijad. Selliselt levib linnugripp siiski linnugripi inimjuhtude korral. Nakatunud reisijad on Aasiast Euroopa maadesse toonud näiteks inimpatogeenseid linnugripi A(H5N6), A(H5N1), A(H7N9) ja A(H9N2) viirusi.
Epidemioloogidele teeb muret, et linnugripi A(H5) tüüpi viirused on 2014. aastast järjest intensiivsemalt maailmas levinud, seda on soodustanud nende suur mutatsioonivõime. Mutatsioonide kaudu on kujunenud selle viirusetüübi väikese patogeensusega alatüüpidest mitmed suure patogeensusega alatüübid, sealhulgas praegu Euroopas ja Eestis linnupopulatsioonides hävitustööd tegev viirus A(H5N8).
Maailma Loomatervise Organisatsioon väidab, et A(H5N8) alatüüp on praegu kohanenud paljunema ja hävitustööd tegema valdavalt linnuorganismis. Samas tuleb arvestada, et linnupidajad puutuvad lindudega lähedalt kokku ja seetõttu on viiruste ülekandumine lihtne. Juba 2016. aastal hoiatas Maailma Terviseorganisatsioon, et see linnugripiviiruse alatüüp on võimeline kohanema ja paljunema inimese organismis. Inimestel on immuunsus selle viiruse suhtes minimaalne või tavapäraselt see puudub.
Venemaa juhtum
2020. aasta detsembris nakatus Venemaal Astrahani oblastis linnugrippi seitse kanafarmi töötajat. Venemaa teatas nendest linnugripi inimjuhtudest Maailma Terviseorganisatsioonile 20. veebruaril 2021. Töötajad nakatusid tööprotsessi käigus farmis, puutudes kokku kanadega, kellel oli juba tuvastatud linnugripi A(H5N8) viirusnakkus. Inimeselt inimesele viirus ei levinud. Nakkuse kulg oli kerge, mõnel juhul haigusnähtudeta ning haiged paranesid.
Seega on kinnitust leidnud praegu Eestis levinud linnugripi A(H5N8) viiruse võime nakatada inimesi. Kui kodulindudega kontaktis olnud linnupidajal või farmitöötajal tekivad gripitaolised haigusnähud koos silmasidekesta põletiku ehk konjunktiviidiga, tuleks kahtlustada linnugrippi ning pöörduda arsti poole. Hooajalise A-gripi viirusravimid toimivad ka linnugripi vastu.